Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalandus
30. Kalapaat
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kallaspapp
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Kastmõrd
36. Kastmõrrapüük
37. kiduma
38. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
39. Kilu nimelugu
40. Kiluvõrk
41. Koha (Sander lucioperca)
42. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
43. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
44. Laagus, Mart (Martin)
45. Landilugu: Toby
46. Lestapüük
47. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
48. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mahu silgulaat
53. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
54. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
55. Meritint (Osmerus eperlanus)
56. Mustjõe alamvesikond
57. Mõrrapüük
58. Noodapüük
59. Noot
60. Paaristraalimine
61. Paatkond
62. Pakrirootslaste elust
63. Pelaagiline traalnoot
64. Pinevõrk
65. Pull
66. Pärnu Kalakombinaat
67. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
68. Raid, Tiit
69. Rakfisk ehk norra hapukala
70. Randal (Phoca vitulina)
71. Rannak Linda
72. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
73. Riimvee-elustik
74. Ruhnu
75. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
76. Räime puhastamine
77. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
78. Räimevõrk
79. Räimeõng
80. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
81. Rändpüük
82. Salaga
83. Silk
84. Sillivõrk
85. Soolasilk
86. Soomkala
87. Soomuste mahavõtmine
88. Sõbralaat
89. Toby
90. Triivpüük
91. Trolling Spoon (Nils Master)
92. Tursapüük
93. Tursk eestlaste suus
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. tuulekala (pärimus)
96. Tuulik, Jüri
97. Töönduskalad
98. Ujuk
99. Varikalad
100. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
101. Vinnutatud räimed
102. Võrguhark
103. Võrgukivid
104. Võrguparandus
105. Võrgupüük
106. Võrklaev
107. Võrtsjärve alamvesikond
108. Vähimõrd
109. väike tobias (nigli, väiketobias)
110. Õngpüünised

Rakfisk ehk norra hapukala

Rakfisk on Norras levinud termin, mis tähendab nii hapendatud kala kui ka kalade hapendamist. 

Selle valmistusviisi puhul võidakse kasutada erinevaid kalaliike; levinuimaks neist on  tänapäeval vikerforell, varasemalt forell, siig ja mägihõrnas (arktika paalia), kuid hapendatakse ka teisi kalu, nt harjust, ahvenat ja heeringat. Kalaliigi järgi nimetatakse ka hapukala kitsamalt ka hapuforelliks (rakørret, forellist või paaliast), hapusiiaks (raksik) või hapuahvenaks (rakabbor).



Nimetusest
Fisk on norra keeles kala, rak aga pärineb muinasnorra sõnast rakr, mille tähenduseks on 'niiske' või 'läbimärg' ja täpsem tõlge eesti keelde oleks nt märgkala või ligakala - hapukalaks on rakfisk siinkohal tõlgitud seetõttu, et sisuliselt on tegemist just kala hapendamisega, samuti analoogia põhjal rakfiskile lähedase rootsi surströmming'iga, mida oleme eesti keeles hakanud nimetama hapusilguks või hapuräimeks.

Ajaloost
Tõenäoliselt on tegemist väga vana roaga, millel on samasugune muinasskandinaavia algupära nagu hapusilgul. Vanim rakfiski nimetamine kirjasõnas pärineb aastast 1348. 

Valmistamine
Algupärane valmistusviis on tõenäoliselt olnud samasugune nagu rootslaste hapusilgu puhul.
Tänapäeval valmistatakse  rakfisk enamasti enam kui 750 g kaaluvatest vikerforellidest. Kaladel eemaldatakse lõpused ja siskond ning loputatakse nad hoolikalt puhtaks verest. Seejärel pannakse kalad pooleks tunniks veiniäädikalahusesse, seejärel nõrutatakse. Nüüd laotakse kalad kihiti hapendusnõusse, kõhud ülespoole ja kõhuõõnetesse puistatakse soola arvestusega 60 g soola 1 kg kala kohta. Iga kalakihi peale puistatakse ka näputäis suhkrut, mis kiirendab kalade hapnemist. 
Nüüd kaetakse kalad kaanega ja kaanele asetatakse raskus, et kalad oleksid surutise all. Hapendusanum pannakse jahedasse paika, kus oleks ühtlaselt 4-8 soojakraadi. Mõne päeva pärast kontrollitakse, kas kalasid katab soolvesi. Kui osa kaladest pole koevedelikest tekkinud vedelikuga kaetud, lisatakse soolalahust (40 g soola 1 liitri vee kohta).
Kalade hapnemine kestab 2-3 kuud. Kui kala on piisavalt hapnenud, võib neile valada uue 4% soolvee, mis aeglustab edasist küpsemist või paigutada hapendusnõu paika, kus temperatuur on alla 0 oC. Soolvees olevad kalad ei külmu mõne miinuskraadi puhul veel läbi.
Kõigis tänapäevastes valmistusõpetustes rõhutatakse, et botulismibakterite vältimise ei või kalad kokku puutuda maapinnaga.

Söömine
Kuigi hapukala ei kuulu norralaste igapäevaste roogade hulka, valmistatakse ja turustatakse Norras umbes 400 tonni rakfisk'i aastas.
Hapukala süüakse enamasti fileeviiludena koos leiva ja kartuliga, juurde võidakse võtta sibulat, hapukoort, sinepikastet vms.
Imuunsuspuudulikkusega või rasedatele inimestele hapukala söömist ei soovitata.

Norras peetakse igal aastal rakfiskfestivali, mida külastab tuhandeid inimesi.

Allikad:
Rakfisk Wikipedias
Rakfiskfestival

Vaata lisaks:

Agaran ehk eveeni hapukala
Funazushi ehk jaapani hapukoger
Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
Kiviak ehk hapualk
Hákarl ehk hapuhai