Otsingu tulemused:
1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalandus
30. Kalapaat
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kallaspapp
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Kastmõrd
36. Kastmõrrapüük
37. kiduma
38. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
39. Kilu nimelugu
40. Kiluvõrk
41. Koha (Sander lucioperca)
42. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
43. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
44. Laagus, Mart (Martin)
45. Landilugu: Toby
46. Lestapüük
47. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
48. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mahu silgulaat
53. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
54. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
55. Meritint (Osmerus eperlanus)
56. Mustjõe alamvesikond
57. Mõrrapüük
58. Noodapüük
59. Noot
60. Paaristraalimine
61. Paatkond
62. Pakrirootslaste elust
63. Pelaagiline traalnoot
64. Pinevõrk
65. Pull
66. Pärnu Kalakombinaat
67. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
68. Raid, Tiit
69. Rakfisk ehk norra hapukala
70. Randal (Phoca vitulina)
71. Rannak Linda
72. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
73. Riimvee-elustik
74. Ruhnu
75. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
76. Räime puhastamine
77. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
78. Räimevõrk
79. Räimeõng
80. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
81. Rändpüük
82. Salaga
83. Silk
84. Sillivõrk
85. Soolasilk
86. Soomkala
87. Soomuste mahavõtmine
88. Sõbralaat
89. Toby
90. Triivpüük
91. Trolling Spoon (Nils Master)
92. Tursapüük
93. Tursk eestlaste suus
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. tuulekala (pärimus)
96. Tuulik, Jüri
97. Töönduskalad
98. Ujuk
99. Varikalad
100. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
101. Vinnutatud räimed
102. Võrguhark
103. Võrgukivid
104. Võrguparandus
105. Võrgupüük
106. Võrklaev
107. Võrtsjärve alamvesikond
108. Vähimõrd
109. väike tobias (nigli, väiketobias)
110. Õngpüünised
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalandus
30. Kalapaat
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kallaspapp
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Kastmõrd
36. Kastmõrrapüük
37. kiduma
38. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
39. Kilu nimelugu
40. Kiluvõrk
41. Koha (Sander lucioperca)
42. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
43. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
44. Laagus, Mart (Martin)
45. Landilugu: Toby
46. Lestapüük
47. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
48. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mahu silgulaat
53. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
54. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
55. Meritint (Osmerus eperlanus)
56. Mustjõe alamvesikond
57. Mõrrapüük
58. Noodapüük
59. Noot
60. Paaristraalimine
61. Paatkond
62. Pakrirootslaste elust
63. Pelaagiline traalnoot
64. Pinevõrk
65. Pull
66. Pärnu Kalakombinaat
67. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
68. Raid, Tiit
69. Rakfisk ehk norra hapukala
70. Randal (Phoca vitulina)
71. Rannak Linda
72. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
73. Riimvee-elustik
74. Ruhnu
75. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
76. Räime puhastamine
77. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
78. Räimevõrk
79. Räimeõng
80. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
81. Rändpüük
82. Salaga
83. Silk
84. Sillivõrk
85. Soolasilk
86. Soomkala
87. Soomuste mahavõtmine
88. Sõbralaat
89. Toby
90. Triivpüük
91. Trolling Spoon (Nils Master)
92. Tursapüük
93. Tursk eestlaste suus
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. tuulekala (pärimus)
96. Tuulik, Jüri
97. Töönduskalad
98. Ujuk
99. Varikalad
100. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
101. Vinnutatud räimed
102. Võrguhark
103. Võrgukivid
104. Võrguparandus
105. Võrgupüük
106. Võrklaev
107. Võrtsjärve alamvesikond
108. Vähimõrd
109. väike tobias (nigli, väiketobias)
110. Õngpüünised
Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
Hapusilk ehk surströmming on hapendatud räim, mida valmistatakse eelkõige Rootsi kõrgrannikul (rannik Botnia lahe lõunapoolses osas). Puhastatud kalad soolatakse, pannakse avatud anumasse ning lastakse räimel hapneda tänu nende endi ensüümidele, mis koos bakteritega moodustavad kala sahhariididest tugevalõhnalise happe, nagu äädikhape, võihape või propaanhape. Moodustuvad ka väävliühendid. Seejärel pannakse räimed konservipurkidesse edasi hapnema.
Ajaloost
Toidu hapendamine on säilitamismeetod, mis avastati tõenäoliselt tuhandendatel aastatel. Tavaliseks sai selline säilitusmeetod Rootsis 16. sajandil, kui Rootsi oli sõjas Lüübekiga, mille tõttu oli raskendatud soola kohaletoomine mereteid pidi. Soola kokkuhoidmiseks olla keegi räimi soolates kasutanud tavapärasest vähem soola, mistõttu silgutünnis tekkis käärimine. Tavapäraselt oleks niisugused silgud minema visatud, kuid toidunappusel üritati neid siiski süüa ning avastati, et kalad pole roiskunud, vaid hapendunud.
Teine legend pajatab, et rootsi laeval olnud kalad, mis olla soolatud vaid poole tarviliku soolakogusega ning need hakkasid halvaks minema, kuid müüdi ikkagi saartel maha soomlastest saareelanikele. Kui laev tuli aasta pärast taas saartele, olla soomlased tahtnud osta veel niisugust kala. Seepeale olla rootslased hapnenud räime ka ise maitsenud ja see meeldinud neile sedavõrd, et nad hakkasid hapusilku kogu Rootsimaal kiitma.
Surströmming sai koos hernesupiga tavapäraseks toiduks Rootsi sõjaväes.
Traditsiooniliselt ei pakutud surströmmingit müügiks enne esitlust, mis toimus igal aastal augusti kolmandal neljapäeval. Kuni aastani 1998 oli "surströmmingiesitlus" riiklikult reguleeritud, et tarbijad võiksid olla kindlad, et müügiks pakutav kaup on tõepoolest valmis ning piisavalt kaua hapnenud. Tänapäeval hoiavad seda traditsiooni alal tootjad ise.
Söömisest
Surströmming on väga tugeva lõhnaga ning on oma maitselt soolane. Tavaline on seda süüa võileiva või rullina, kus kahe viilu krõbeda lameleiva vahele pannakse hakitud (eelnevalt koorega keedetud) kartuleid ja hapusilku ning süüakse võileivana. Hilisemalt on tavaks saanud, enamasti Rootsi lõunapoolsetel aladel, lisada ka toorest või praetud sibulat, sinepit, hapukoort, vahel tomatit ja tilli.
Hapusilgul on tugev, eemaletõukav lõhn ning reeglina avatakse purk õues. Esmakordsel maitsmisel on mulje tavaliselt ebameeldiv: 3-4 maitsmise järel aga hakkavat hapusilk sööjale maitsema sedavõrd, et ta soovib seda maitset alatasa uuesti kogeda.
Kuigi surströmmingil on tänapäeval kõrgem dioksiini- ja PCB-sisaldus kui on Euroopa Liidus lubatud piirmäär, on Rootsile tehtud nende reeglite suhtes erand.
Allikad:
Hapansilakka Wikipedias
Vaata lisaks:
Agaran ehk eveeni hapukalaFunazushi ehk jaapani hapukoger
Rakfisk ehk norra hapukala
Kiviak ehk hapualk
Hákarl ehk hapuhai