Otsingu tulemused:
1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada
Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
Atlandi heeringa põhivorm, ka atlandi heeringas või harilik heeringas (Clupea harengus harengus) on heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonda heeringad (Clupea) kuuluva atlandi heeringa (Clupea harengus) alamliik, olles selle põhi- ehk nominaalvormKõikides keeltes kattuvad tema nimetused atlandi heeringa nimetustega, kuid sageli tuuakse eraldi välja tema rasse või populatsioone nagu nt islandi heeringas, norra heeringas vms
Atlandi heeringa teiseks vormiks ehk alamliigiks on läänemere- ehk balti heeringas (Clupea harengus membras), keda läänemereäärsetes maades eristatakse põhivormist ka nimeliselt - Eestis räim, Soomes silakka, jne
Inglise k - Atlantic herring; prantsuse k - hareng de l'Atlantique; saksa k - Hering, Allec, Silling, Strömling; hispaania k -arenque; taani k - Atlantisk sild, sild; islandi k - sild; fääri k - sild; norra k - sild; rootsi k - sill; hollandi k - haring, toter; poola k - sledz; läti k - renge; leedu k - strimele; soome k - silli; vene k - сельдь атлантическая
"Kasvab kuni 36 cm, Islandi vetes isegi kuni 42 cm pikkuseks. On levinud Hatterase neemest läänes ja Biskaia lahest idas Gröönimaani, Teravmägede looderannikuni ning Novaja Zemljani. Levila piirdub atlantilise päritoluga vetega, selle ida- või põhjapiir ulatub vaid harva väljapoole ajujää piirkonda. Atlandi heeringas koeb ainult levila lõunaosas, põhjapoolseimad koelmud paiknevad Lofootide ja Tromso piirkonna saarte juures (70—71o p.-l.). Kaugemal põhjas ja idas on Norkapi hoovuse poolt Barentsi merre kantud noorheeringaid või koos Teravmägede hoovusega Grööni mere äärealadele tunginud suguküpseid isendeid. Kõik atlandi heeringa rassid koevad mitte madalama kui 4—5 oC temperatuuri juures.
Eristatakse mitut atlandi heeringa rassi.
Kõige arvukam rass on kevadel kudevad atlandi-skandinaavia heeringad. Rannale lähenevad nad vaid sigimisperioodil — märtsis-aprillis. Atlandi-skandinaavia heeringad koevad Norra ranniku läheduses Orkney ja Shetlandi saarte ookeanipoolsetes vetes, Fääri saarestiku ümbruses mandrinõlval ja piki Islandi lõunarannikut. Eriti suured koelmud on Norra edelaranniku läheduses. Kõik kudemispiirkonnad on Atlandi hoovuste tugeva mõju all. Hoovuse poolt kaasahaaratud vastsed kanduvad kaugele põhja. Lõuna-Norra rannikult kantakse noorjärgud Vestfjordenisse, Lofootide juurest Murmani ranniku vette, Barentsi mere kesk- ja idaossa, samuti Karusaare juurde; osa noorkalu kandub Norra mere idaossa: Islandi lõunaranniku lähedalt viib Irmingeri hoovus noorkalad põhjaranniku juurde.
Noorte heeringate toitumistingimused sõltuvad sellest, kuhu nad triivi tulemusel satuvad. Mida kaugemale põhja ja itta noorkalad kanduvad, seda halvemad on nende elutingimused. Barentsi mere lääneosas kasvavad heeringad 5 aastaga 24—25 cm pikkuseks ja saavad samas vanuses ka suguküpseks. Idaosas on 5-aastased heeringad kõigest 18—19 cm pikkused, suguküpseks saavad nad alles 7.—8. eluaastal.
Tagasirändel koelmuile rühmituvad heeringad suuruse järgi — viimane peegeldab teatud määral nende füsioloogilist seisundit. Parves ülekaalus olevale vanuserühmale liituvad kasvus mahajäänud vanemad ja kiirekasvulisemad noored isendid.
Pärast kudemist algab atlandi-skandinaavia heeringate elutsükli uus faas. Algul, veel nõrkadena pärast kudemist, kanduvad nad passiivselt hoovustega, seejärel aga rändavad juba aktiivselt toitumispiirkondadesse — polaarfrondi piirkonda, Islandi põhjarannikule Mona karide juurde ja kaugele põhja koos Teravmägede hoovusega.
/---/
Heeringad toituvad pindmises veekihis, kus nende turgutusega seotud eluprotsessid kulgevad väga kiiresti. Juba augusti alguseks saavutavad heeringaparved suurima toitumuse, mille järel algab neil suguproduktide areng. /---/ Kevade saabudes lähevad nad kiiresti koelmuile ja hakkavad esimestena kudema. Heeringa järel tulevad röövkalad — süsikas, tursk, kilttursk.
/---/ Püük toimub kalade rannale lähenemise ajal: väikest heeringat püütakse Põhja-Norra, rasvast - Kesk-Norra, suurt ja kuduheeringat Lõuna-Norra vetest.
/---/
Atlandi- skandinaavia heeringatel on tohutu ulatusega kõrge produktiivsusega turgutusala ja nad on suuremad kui teised rassid. Nende kasv on kiire, eluiga ulatub 15-18 aastani ja tänu sellele koosneb kudupopulatsioon paljudest vanuserühmadest.
/---/
Teine rass — suvikuduheeringad — hõlmab karju, kes elavad Islandi ja Fääri saarte vetes, Gröönimaa lõunapoolsetes fjordides ja eriti (kõige arvukam kari) Uus-Inglismaa ja Uus-Shotimaa shelfialal Georges'i madalal. Kõik nad koevad suve teisel poolel ja teevad palju lühemaid rändeid kui kevadkuduheeringad. Suvikuduheeringate toitumisperiood jaguneb kaheks: kevadine, enne kudemist ja sügisene — pärast kudemist. /---/
Kõigi suvikuduheeringate kasv on esimesel eluaastal väike, kuid teisel-kolmandal eluaastal saavutavad nad peaaegu kevadkuduheeringate mõõtmed. /---/ Siiski on nende heeringate varud tunduvalt väiksemad kui kevadkuduheeringatel.
Põhjamere shelfi ja selle naaberpiirkondi asustavad nn. madala- ehk pangaheeringad ja riimveeheeringad. Esimesed koevad suvel ja sügisel rannikust kaugel asuvatel madalatel, teised — kevadel ranniku lähedal tunduvalt magestunud piirkondades (Taani väinad, Zuidersee).
Põhjameres elava heeringa kogu elu kulgeb selle mere piires. Vaatamata Põhjameres elavate heeringate rassilise koosseisu pikaajalisele uurimisele, on see küsimus jäänud tänapäevani täielikult lahendamata. /---/
Põhjamere heeringate kasvutempo on tunduvalt aeglasem kui atlandi-skandinaavia heeringail. Harva saavutavad nad 30-cm pikkuse (tavaliselt 26-28 cm). Suguküpseks saavad nad 3—4 aastaselt ja eluiga ei ületa 8—10 aastat."1
FishBase's suurim pikkus 45 cm (tavapikkus 30 cm), suurim mass 1,1 kg, pikim eluiga 25 a.
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979Clupea harengus FishBase's (jaanuar 2014)
Atlantischer Hering Wikipedias
Vaata lisaks:
Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)Atlandi heeringas (Clupea harengus)
Heeringad (Clupea)