Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalandus
30. Kalapaat
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kallaspapp
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Kastmõrd
36. Kastmõrrapüük
37. kiduma
38. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
39. Kilu nimelugu
40. Kiluvõrk
41. Koha (Sander lucioperca)
42. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
43. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
44. Laagus, Mart (Martin)
45. Landilugu: Toby
46. Lestapüük
47. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
48. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mahu silgulaat
53. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
54. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
55. Meritint (Osmerus eperlanus)
56. Mustjõe alamvesikond
57. Mõrrapüük
58. Noodapüük
59. Noot
60. Paaristraalimine
61. Paatkond
62. Pakrirootslaste elust
63. Pelaagiline traalnoot
64. Pinevõrk
65. Pull
66. Pärnu Kalakombinaat
67. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
68. Raid, Tiit
69. Rakfisk ehk norra hapukala
70. Randal (Phoca vitulina)
71. Rannak Linda
72. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
73. Riimvee-elustik
74. Ruhnu
75. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
76. Räime puhastamine
77. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
78. Räimevõrk
79. Räimeõng
80. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
81. Rändpüük
82. Salaga
83. Silk
84. Sillivõrk
85. Soolasilk
86. Soomkala
87. Soomuste mahavõtmine
88. Sõbralaat
89. Toby
90. Triivpüük
91. Trolling Spoon (Nils Master)
92. Tursapüük
93. Tursk eestlaste suus
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. tuulekala (pärimus)
96. Tuulik, Jüri
97. Töönduskalad
98. Ujuk
99. Varikalad
100. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
101. Vinnutatud räimed
102. Võrguhark
103. Võrgukivid
104. Võrguparandus
105. Võrgupüük
106. Võrklaev
107. Võrtsjärve alamvesikond
108. Vähimõrd
109. väike tobias (nigli, väiketobias)
110. Õngpüünised

Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)

Atlandi heeringa põhivorm, ka atlandi heeringas või harilik heeringas (Clupea harengus harengus) on  heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonda heeringad (Clupea) kuuluva atlandi heeringa (Clupea harengus) alamliik, olles selle põhi- ehk nominaalvorm

Kõikides keeltes kattuvad tema nimetused atlandi heeringa nimetustega, kuid sageli tuuakse eraldi välja tema rasse või populatsioone nagu nt islandi heeringas, norra heeringas vms
Atlandi heeringa teiseks vormiks ehk alamliigiks on läänemere- ehk balti heeringas (Clupea harengus membras), keda läänemereäärsetes maades eristatakse põhivormist ka nimeliselt - Eestis räim, Soomes silakka, jne
 
Inglise k - Atlantic herring; prantsuse k - hareng de l'Atlantique; saksa k - Hering, Allec, Silling, Strömling; hispaania k -arenque; taani k - Atlantisk sild, sild; islandi k - sild; fääri k - sild; norra k - sild; rootsi k - sill; hollandi k - haring, toter; poola k - sledz; läti k - renge; leedu k - strimele; soome k - silli; vene k - сельдь атлантическая 


"Kasvab kuni 36 cm, Islandi vetes isegi kuni 42 cm pikkuseks. On levinud Hatterase neemest läänes ja Biskaia lahest idas Gröönimaani, Teravmägede looderannikuni ning Novaja Zemljani. Levila piirdub atlantilise päritoluga vetega, selle ida- või põhjapiir ulatub vaid harva väljapoole ajujää piirkonda. Atlandi heeringas koeb ainult levila lõunaosas, põhjapoolseimad koelmud paiknevad Lofootide ja Tromso piirkonna saarte juures (70—71o p.-l.). Kaugemal põhjas ja idas on Norkapi hoovuse poolt Barentsi merre kantud noorheeringaid või koos Teravmägede hoovusega Grööni mere äärealadele tunginud suguküpseid isendeid. Kõik atlandi heeringa rassid koevad mitte madalama kui 4—5 oC temperatuuri juures.
Eristatakse mitut atlandi heeringa rassi.
Kõige arvukam rass on kevadel kudevad atlandi-skandinaavia heeringad. Rannale lähenevad nad vaid sigimisperioodil — märtsis-aprillis. Atlandi-skandinaavia heeringad koevad Norra ranniku läheduses Orkney ja Shetlandi saarte ookeanipoolsetes vetes, Fääri saarestiku ümbruses mandrinõlval ja piki Islandi lõunarannikut. Eriti suured koelmud on Norra edelaranniku läheduses. Kõik kudemispiirkonnad on Atlandi hoovuste tugeva mõju all. Hoovuse poolt kaasahaaratud vastsed kanduvad kaugele põhja. Lõuna-Norra rannikult kantakse noorjärgud Vestfjordenisse, Lofootide juurest Murmani ranniku vette, Barentsi mere kesk- ja idaossa, samuti Karusaare juurde; osa noorkalu kandub Norra mere idaossa: Islandi lõunaranniku lähedalt viib Irmingeri hoovus noorkalad põhjaranniku juurde.
Noorte heeringate toitumistingimused sõltuvad sellest, kuhu nad triivi tulemusel satuvad. Mida kaugemale põhja ja itta noorkalad kanduvad, seda halvemad on nende elutingimused. Barentsi mere lääneosas kasvavad heeringad 5 aastaga 24—25 cm pikkuseks ja saavad samas vanuses ka suguküpseks. Idaosas on 5-aastased heeringad kõigest 18—19 cm pikkused, suguküpseks saavad nad alles 7.—8. eluaastal.
Tagasirändel koelmuile rühmituvad heeringad suuruse järgi — viimane peegeldab teatud määral nende füsioloogilist seisundit. Parves ülekaalus olevale vanuserühmale liituvad kasvus mahajäänud vanemad ja kiirekasvulisemad noored isendid.
Pärast kudemist algab atlandi-skandinaavia heeringate elutsükli uus faas. Algul, veel nõrkadena pärast kudemist, kanduvad nad passiivselt hoovustega, seejärel aga rändavad juba aktiivselt toitumispiirkondadesse — polaarfrondi piirkonda, Islandi põhjarannikule Mona karide juurde ja kaugele põhja koos Teravmägede hoovusega.
/---/
Heeringad toituvad pindmises veekihis, kus nende turgutusega seotud eluprotsessid kulgevad väga kiiresti. Juba augusti alguseks saavutavad heeringaparved suurima toitumuse, mille järel algab neil suguproduktide areng. /---/ Kevade saabudes lähevad nad kiiresti koelmuile ja hakkavad esimestena kudema. Heeringa järel tulevad röövkalad — süsikas, tursk, kilttursk.
/---/ Püük toimub kalade rannale lähenemise ajal: väikest heeringat püütakse Põhja-Norra, rasvast - Kesk-Norra, suurt ja kuduheeringat Lõuna-Norra vetest.
/---/
Atlandi- skandinaavia heeringatel on tohutu ulatusega kõrge produktiivsusega turgutusala ja nad on suuremad kui teised rassid. Nende kasv on kiire, eluiga ulatub 15-18 aastani ja tänu sellele koosneb kudupopulatsioon paljudest vanuserühmadest.
/---/
Teine rass — suvikuduheeringad — hõlmab karju, kes elavad Islandi ja Fääri saarte vetes, Gröönimaa lõunapoolsetes fjordides ja eriti (kõige arvukam kari) Uus-Inglismaa ja Uus-Shotimaa shelfialal Georges'i madalal. Kõik nad koevad suve teisel poolel ja teevad palju lühemaid rändeid kui kevadkuduheeringad. Suvikuduheeringate toitumisperiood jaguneb kaheks: kevadine, enne kudemist ja sügisene — pärast kudemist. /---/
Kõigi suvikuduheeringate kasv on esimesel eluaastal väike, kuid teisel-kolmandal eluaastal saavutavad nad peaaegu kevadkuduheeringate mõõtmed. /---/ Siiski on nende heeringate varud tunduvalt väiksemad kui kevadkuduheeringatel.

Põhjamere shelfi ja selle naaberpiirkondi asustavad nn. madala- ehk pangaheeringad ja riimveeheeringad. Esimesed koevad suvel ja sügisel rannikust kaugel asuvatel madalatel, teised — kevadel ranniku lähedal tunduvalt magestunud piirkondades (Taani väinad, Zuidersee).
Põhjameres elava heeringa kogu elu kulgeb selle mere piires. Vaatamata Põhjameres elavate heeringate rassilise koosseisu pikaajalisele uurimisele, on see küsimus jäänud tänapäevani täielikult lahendamata. /---/
Põhjamere heeringate kasvutempo on tunduvalt aeglasem kui atlandi-skandinaavia heeringail. Harva saavutavad nad 30-cm pikkuse (tavaliselt 26-28 cm). Suguküpseks saavad nad 3—4 aastaselt ja eluiga ei ületa 8—10 aastat."1

FishBase's suurim pikkus 45 cm (tavapikkus 30 cm), suurim mass 1,1 kg, pikim eluiga 25 a.

Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Clupea harengus FishBase's (jaanuar 2014)
Atlantischer Hering Wikipedias

Vaata lisaks:

Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
Atlandi heeringas (Clupea harengus)
Heeringad (Clupea)