Bismarcki heeringas
Bismarcki heeringaks kutsutakse eeskätt Saksamaal, ent mujalgi, marineeritud heeringafileesid või fileetükke. Roog on hästi tuntud ka mitmetes teistes riikides, sealhulgas Eestis, kuigi seda ei seostata siin Bismarcki nimega. Ka mujal võib niimoodi valmistatud heeringas olla teistsuguste nimedega, näiteks Austrias kutsutakse seda hoopis vene heeringaks.Marinaad valmistatakse toiduõlist, äädikast, sinepiseemnetest, mugulsibulast ja loorberilehtedest. Heeringafilee lõigatakse tükkideks või viiludeks samamoodi nagu rullmopsi valmistamisel. Saksamaal sisaldab traditsiooniline marinaad 14% soola ja 7% äädikat. Tavapäraselt süüakse niimoodi marineeritud heeringat kuuma kartuli või leiva-saiaga. Lahtilõigatud kukkel, mille poolte vahele on pandud marineeritud heeringas, kannab Saksamaal nime bismarckbrötschen.
Bismarcki heeringat valmistatakse nii värskest heeringast kui ka soolaheeringast. Skandinaavia riikides on olnud tavalisem soolaheeringa ülemarineerimine, ka jäävad soolaheeringa puhul tükid tervemaks ja on värskema väljanägemisega.
Selliselt marineerima hakati heeringat 19 sajandil ja see oli tollal uus moodus heeringa pikemaajaliseks ning maitsvaks säilitamiseks.
Nimelugu
Roog on oma nime saanud Saksamaa kantsleri Otto von Bismarcki (1815-1898) järgi, kes armastas heeringat süüa. Bismarcki olevat ütelnud: Wenn Heringe genau so teuer wären wie Kaviar, würden ihn die Leute weitaus mehr schätzen. (Kui heeringas oleks sama kallis kui kaaviar, maitseks see kõigile inimestele palju rohkem).
1871. aastal olevat Stralsundi kalapoodnik Johann Wiechmann saatnud kantslerile kingiks püti marineeritud heeringatega, mis maitsesid Bismarckile sedavõrd, et ta lubas selliselt marineeritud heeringaid turustada edaspidi Bismarcki heeringate nime all.
Allikas:
Bismarckhering Wikipedias
Vaata lisaks:
Kipper (suitsuheeringas)Atlandi heeringas (Clupea harengus)