Otsingu tulemused:
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
6. Aadria meri
7. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
8. Aafrika gissu (Nemoossis belloci)
9. Aafrika mantelhai (Chlamydoselachus africana)
10. Aafrikaparrakad (Enteromius)
11. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
12. Abaja laht
13. Abajaloik
14. Abakala (Ballerus ballerus)
15. Aberdeeni rümp (globster Põhja-Šotimaal)
16. Abruka
17. Abula pank
18. Adler
19. Admiraliteedi bassein
20. Adrud (Fucus)
21. Aegna
22. agarik
23. Ah-Een-Meelow (meremadu Uus-Guineal)
24. Ahersuud (Achondrostoma)
25. Ahuna ehk Swamfisk (kala keskaegsetes bestiaariumides)
26. Ahvangerjas (Simenchelys parasitica)
27. Ahven (Perca fluviatilis)
28. Ahvenameri
29. Aiu (Plecoglossus altivelis)
30. Aju- ja pagunähtus
31. Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
32. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
33. Akvanaut
34. Alajõe küla
35. Alajõe vald
36. Alaska laht
37. Aleuudi süvik
38. Alk (Alca torda)
39. Allosmer (Allosmerus elongatus)
40. Aloosad (Alosa)
41. Altja küla
42. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
43. Ameerika angerjas (Anguilla rostrata)
44. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
45. Ameerika homaar (Homarus americanus)
46. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
47. Ameerika merijänes (Hydrolagus colliei)
48. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
49. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
50. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
51. Amundseni meri
52. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
53. Anšoovised (Engraulis)
54. Anšoovislased (Engraulidae)
55. Andamani meri
56. Angerjalised (Anguilliformes)
57. Angerjapüük Eestis
58. Angerjas (Anguilla anguilla)
59. Angerjas (pärimus)
60. Angulas
61. Antšoad (Anchoa)
62. Antšooviad (Anchovia)
63. Antšovetid (Cetengraulis)
64. Antšoviellid (Anchoviella)
65. Antarktika
66. Antarktika krill
67. Antsülusjärv
68. Apšeron
69. Araabia meri
70. Arafura meri
71. Arakaanlased (Aracanidae)
72. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
73. Ariidne kliima
74. Ariste laht
75. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
76. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
77. Astelhaid (Centrophorus)
78. Astelraid (Dasyatis)
79. Astelraid 3 (Hemitrygon),
80. Astelraid 4 (Hypanus)
81. Astelraid 5 (Telatrygon)
82. Astelraid 6 (Fontitrygon)
83. Az-I-Wu-Gum-Ki-Mukh-Ti (merekoletis inuiti folklooris)
84. Ateriinilised (Atheriniformes)
85. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
86. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
87. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
88. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
89. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
90. Atlandi purikala (Istiophorus albicans)
91. Atlandi sidrunhai (Negaprion brevirostris)
92. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
93. Atlandi tuur Eestis
94. Atlandi tuur liiginimena
95. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
96. Atlandiraid (Atlantoraja)
97. Atlantis
98. aul
99. Austraalia angerjas (Anguilla australis)
100. Austraalia habehai (Orectolobus maculatus)
101. Austraalia hammassabahai (Figaro boardmani)
102. Austraalia saagrai (Pristis microdon)
103. Austraalia täpikhai (Asymbolus analis)
104. Avamere ateriin (Atherina hepsetus)
105. Avameri (ulgumeri)
106. Avatša abajas
107. Avatša laht
108. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
109. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
110. Ayia Napa (merekoletis Küprosel)
111. Baer
112. Baffini saar
113. Baidarata laht
114. Baikal
115. Baikali omul (Coregonus migratorius)
116. Baleaari puurangerjas (Ariosoma balearicum)
117. Balkani poolsaar
118. Banksi saar
119. Barbados
120. Barents Willem
121. Barentsi meri
122. Barmouthi koletis (veekrüptiid Wales'is)
123. Batüskaaf
124. Beaufort Francis
125. Beauforti meri
126. Bellingshauseni meri
127. Bengali laht
128. Benguela hoovus
129. Bentaal
130. Beringraid (Beringraja)
131. Bermuda
132. Big-game kalapüük
133. Biskaia laht
134. Bismarcki saarestik
135. Bonga (Ethmalosa fimbriata)
136. Boobrie (krüptiid šoti folklooris)
137. Boora
138. Bornholm
139. Brac
140. Brasiilia hoovus
141. Bretagne'i poolsaar
142. Briis
143. Bristoli laht
144. Bucca / Bucka (veeolend Suurbritannias korni folklooris)
145. Buenos Aires
146. Bunzi / Mpulu Bunzi / Phulu Bunzi (Kongo veevaim ja vihmajumalanna)
147. Bunyip (koletis Austraalias)
148. Burgeri imisuu (Eptatretus burgeri)
149. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
150. Cabdorosaurus (veekrüptiid)
151. Canvey saare elukas (veekrüptiid Inglismaal)
152. Capri
153. Carpentaria laht
154. Chiloé merihobune
155. Colossal Claude / Koletis Marvin (merekoletis USA rannikuvetes)
156. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
157. Cook James
158. Daagon (Mesopotaamia jumal)
159. Daaniod (Danio)
160. Dajell (Dayella malabarica)
161. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
162. Dalmaatsiarannik
163. Deltarannik
164. Demersaalsed kalad
165. Devaariod (Devario)
166. Dewi Lanjar (Indoneesia merejumalanna)
167. Diby järv / Dibyträske (Dibö järv, Träski järv)
168. Dirhami laht
169. Doc Cuoc (jumal Vietnamis)
170. Dofleini kaheksajalg (Enteroctopus dofleini)
171. Draakonkuningas Munmu (Korea valitseja VII sajandil)
172. Dugong (Dugong dugon)
173. Ebaharjasuim (Pseudosetipinna haizhouensis)
174. Ebakonuangerjad (Pseudomyrophis)
175. Ehisangerjad (Callechelys)
176. Eistuk
177. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
178. El Niño
179. Elu Läänemeres (raamat)
180. Emakala (Zoarces viviparus)
181. Encantado (libadelfiin Lõuna-Ameerika mütoloogias)
182. Eril (soril) käimine
183. Eru laht
184. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
185. Euroopa ateriin (Atherina presbyter)
186. Euroopa hõbekala (Argentina sphyraena)
187. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
188. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
189. Eveeni-evengi kalaroad
190. Fjordrannik
191. Friikala
192. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
193. Galaksid (Galaxias)
194. Galilea tilaapia (Sarotherodon galilaeus)
195. Giglioli vaal (Amphiptera pacifica)
196. Gilaturbid (Exoglossum)
197. Gloucesteri meremadu (veekrüptiid USAs)
198. Golfi hoovus
199. Gorbuuša (Oncorhynchus gorbuscha)
200. Graavikala
201. Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus)
202. Grööni tursk (Gadus ogac)
203. Gunakadeit (merekoletis tlingiti mütoloogias)
204. Gurangatš (Austraalia vikerkaaremao versioon)
205. Haabju
206. Haamerhai (Eusphyra blochii)
207. Haapsalu laht
208. Habehaid (Orectolobus)
209. Haff
210. Hagepüük
211. Hai kultuskalana
212. Haid kulinaarias
213. Haietlik (piksemadu nutka mütoloogias; Põhja-Ameerika looderannik)
214. Haldi sadam
215. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
216. Hall ümarküüskala (Nemadactylus macropterus)
217. Hallhüljes (Halichoerus grypus)
218. Hallmerikukk (Eutrigla gurnardus)
219. Hallutsinogeensed kalad
220. Hammasraid (Dentiraja)
221. Hantu Belangkas (kummituskrabi Malaisias)
222. Hara laht
223. Harilaid (poolsaar)
224. Harilik astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca)
225. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
226. Harilik haug, haug (Esox lucius)
227. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
228. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
229. Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)
230. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
231. Harilik koerhai (Scyliorhinus canicula)
232. Harilik lapšaakala (Salangichthys microdon)
233. Harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos)
234. Harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus)
235. Harilik merikeel (Solea solea)
236. Harilik meripuuk (Scorpaena porcus)
237. Harilik molva (Molva molva)
238. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
239. Harilik pihklane (Myxine glutinosa)
240. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
241. Harilik saagrai (Pristis pristis)
242. Harilik saagsabahai (Galeus melastomus)
243. Harilik tuun (Thunnus thynnus)
244. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
245. Harjasuimed (Setipinna)
246. Harju alamvesikond
247. Harjusepüügist Skandinaavias
248. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
249. Haug püügikalana
250. Haugangerjad (Muraenesox)
251. Haugangerlased (Muraenesocidae)
252. Haugasraid (Aetobatus)
253. Haugparrakad (Luciobarbus)
254. Havmann (meri-mees Norra folklooris)
255. Hedammu (hurri merekoletis)
256. Heeringad (Clupea)
257. Heeringakesed (Herklotsichthys)
258. Heeringlased (Clupeidae)
259. Heleraid (Leucoraja)
260. Helkteibikud (Luxilus)
261. Hellamaa laht
262. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
263. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
264. Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis)
265. Hoovus
266. Horadandiad (Horadandia)
267. Hullo laht
268. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
269. Huntangerjas ehk angerhunt (Anarhichthys ocellatus)
270. Huulhaid (Hemiscyllium)
271. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
272. Hõbekalad (Argentina)
273. Hõbekoger (Carassius gibelio)
274. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
275. Hõbeserv-hallhai (Carcharhinus albimarginatus)
276. Hõbeteibid (Notropis)
277. Hõbeteibid 2 (Notropis)
278. Härghailised (Heterodontiformes)
279. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
280. Härjapearaid (Rhinoptera)
281. Hülgepaat
282. Hülglased (Phocidae)
283. Idaheeringas (Clupea pallasii)
284. Iilastuli
285. Ikuchi / ikuiji / ayakashi (merekoletis Jaapani mütoloogias)
286. Ilišad (Ilisha)
287. Imikarbid (Catostomus)
288. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
289. Indo-Vaikne ookeaniala
290. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
291. Ino / Leukothea (kreeka merejumalanna)
292. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
293. Irvangerjad (Xenomystax)
294. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
295. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
296. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
297. Jõeanšoovised (Lycengraulis)
298. Jaapani anšoovis (Engraulis japonicus)
299. Jaapani angerjas (Anguilla japonica)
300. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
301. Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi)
302. Jaapani homaar (Metanephrops japonicus)
303. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
304. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
305. Jaapani veenuskarp (Venerupis philippinarium)
306. Jengu (veevaim Aafrikas)
307. Jersey saar
308. Joll
309. Jordan, David Starr
310. Juhan Sütiste (laev)
311. Julla
312. Juppangerjad (Chiloconger)
313. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
314. Jämesabaraid (Urolophus)
315. Järvekülg, Arvi
316. Järvepall (Aegagropila linnaei)
317. Jääpüük
318. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
319. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
320. Kaalupi laht (Kaalupea laht, Lindulaht)
321. Kaarmise järv (Karmise järv)
322. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
323. Kagutrullid (Traccatichthys)
324. Kahvatu laht
325. Kajakad (Larus)
326. Kaksikud ja lõhed looderanniku indiaanlastel
327. Kakstoon-väätangerjas (Chlopsis bicolor)
328. Kala inimtoiduna
329. Kalaan (Enhydra lutris)
330. Kalade ränded
331. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
332. Kalapaat
333. Kalaparv
334. Kalatõke
335. Kalavõrk
336. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
337. Kallaspapp
338. Kalur
339. Kamiike hime / himeuo (prohvetkala Jaapanis)
340. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
341. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
342. karikloomad
343. Karjatse meri / Bäckesjoen (Karjatsimeri, Karjase järv)
344. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
345. Karpkalakasvatus Eestis
346. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
347. Kase laht (ka Ennu laht, Kasse laht)
348. Kasse laht
349. Kassiksaarmas (Lontra felina)
350. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
351. Kaugida merihunt ehk beringi merihunt (Anarhichas orientalis)
352. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
353. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
354. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
355. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
356. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
357. Kefaalilised (Mugiliformes)
358. Kelluraid (Aptychotrema)
359. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
360. Keta (Oncorhynchus keta)
361. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
362. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
363. Kihvkalad (Dissostichus)
364. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
365. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
366. Kilbikhaid (Parmaturus)
367. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
368. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
369. Kilud (Sprattus)
370. Kiluvõrk
371. Kirihaid (Holohalaelurus)
372. Kirikulaht
373. Kirju trematoom (Trematomus bernacchii)
374. Kirpvähilised
375. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
376. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
377. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
378. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
379. Koakun-klun (veeküpriid Roheneemesaartel)
380. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
381. Koerhaid (Scyliorhinus)
382. Koger (Carassius carassius)
383. Kogerparrakad (Carasobarbus)
384. Koha (Sander lucioperca)
385. Koiliad (Coilia)
386. Kolga lahe saared
387. Kolga laht
388. Kollangerjad (Aplatophis)
389. Kolmogalased (Triacanthidae)
390. Koltse järv (Koltsi järv)
391. Konosir (Konosirus punctatus)
392. Konuangerjad (Myrophis)
393. Koolmekalad (Erimyzon)
394. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
395. Koostangerjad (Echiophis)
396. Korea hongeorai (Hongeo koreana)
397. Korikad (Corica)
398. Kotkasraid (Myliobatis)
399. Krabihüljes (Lobodon carcinophagus)
400. Kreeka merejumalad
401. Kriipsuud (Xenocypris)
402. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
403. Kuhli punapuuk (Pontinus kuhlii)
404. Kuiv
405. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
406. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
407. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
408. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
409. Kuninglõhe ehk tšavõõtša (Oncorhynchus tshawytscha)
410. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
411. Kurk
412. Kushtaka / Kooshdakhaa (olend Põhja-Ameerikas tlingiti folklooris)
413. Kutsar-pagrus (Pagrus auriga)
414. Kutum (Rutilus kutum)
415. Kuukala (Mola mola)
416. Kuul-makrelltuun (Auxis rochei)
417. Kõblasninalased (Callorhinchidae)
418. Kõhrsuud (Chondrostoma)
419. Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
420. Kärphaid (Mustelus)
421. Käsmu järv
422. Kääbus-meripuuk (Scorpaena loppei)
423. Käärtrullid (Schistura)
424. Käärtrullid (Schistura) 2
425. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
426. Küüsuimlased (Cheilodactulidae)
427. Lõherahvad
428. La Niña
429. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
430. Laguun
431. Lahitshaid (Hemitriakis)
432. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
433. Laialepa laht (Junkrulaht, Junkru laht)
434. Laid
435. Laidrannik
436. Laisaba-gnoomhai (Squaliolus laticaudus)
437. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
438. Laisuumureenid (Channomuraena)
439. Lameuimed (Homaloptera)
440. Lamia ehk lamina (olend baski mütoloogias)
441. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
442. Landilugu: Toby
443. Langustlased (Palinuridae)
444. Latikas (Abramis brama)
445. Latikas pärimuses
446. Latimeeriad (Latimeria)
447. Lauter
448. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
449. Lendkalad
450. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
451. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
452. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
453. Lestad (Platichthys)
454. Lestapüük
455. Lestavõrk
456. Liblikraid (Gymnura)
457. Liftahvenad (Helicolenus)
458. Lihlviki (Lihl-viki)
459. Liivhailased (Odontaspididae)
460. Liivi laht
461. Limaan
462. Limaanrannik
463. limakala 1
464. limakala 2
465. Limneameri
466. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
467. Lintsabalased (Trichiuridae)
468. Lippkarbid (Carpiodes)
469. Lipupüük
470. Litoraal
471. Lodi (pargas)
472. Logardraid (Rhinobatos)
473. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
474. Logardraid 3 (Pseudobatos)
475. Lohja järv
476. Loivalised (Pinnipedia)
477. Lonthülged (Mirounga)
478. Looded
479. Lovett (Lovettia sealii)
480. Lu Ting / Lo Ting / Luting (inimkala Hiina folklooris)
481. Luitsangerjad (Nettenchelys)
482. Luts (Lota lota)
483. Luts (pärimus)
484. Lutsu seisundist Euroopas
485. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
486. Lõhepüük
487. Lõhevõrk
488. Lõpe järv (Lõpejärv)
489. Lõpemeri
490. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
491. Lõunaraid (Zearaja)
492. Lõunatindid (Retropinna)
493. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
494. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
495. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
496. Läänemeri
497. Läänesaarte alamvesikond
498. Lüllelaht (Lülle laht)
499. Mõrd
500. Mölliangerjad (Panturichthys)
501. maasäär
502. Madal
503. Madeira sardinell (Sardinella maderensis)
504. Mailid
505. Makrell ehk harilik makrell ehk Atlandi makrell ehk skumbria (Scomber scombrus)
506. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
507. Mama Qucha / Mama Cocha (inkade vee-ema)
508. Mami Wata / Mammy Water (veejumalus Aafrikas ja Kariibidel)
509. Man
510. Mandrilava
511. Mandrinõlv
512. Manhuad (Jenkinsia)
513. Mareensiig (Coregonus maraena)
514. Margygr (merekoletis Norra mütoloogias)
515. Marinistika
516. Maskraid (Neotrygon)
517. Mastopogon (kalaliik bestiaariumides)
518. Masu ehk sima (Oncorhynchus masou)
519. Matšueelid (Opisthonema)
520. Matsalu alamvesikond
521. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
522. Meerman (meri-mees Hollandi ja Friisi folklooris)
523. Mehhiko sileselgrai (Springeria folirostris)
524. Menhedenid (Brevoortia)
525. Merekoletised
526. Mereline kliima
527. Merelinnud
528. Meriahvenad (Sebastes)
529. Meriangerjad (Conger)
530. Meriangerlased (Congridae)
531. Merihunt (Anarhichas lupus)
532. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
533. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
534. merikapsas
535. Merikeellased (Soleidae)
536. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
537. Merikurat (Lophius piscatorius)
538. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
539. Meriluts (Brosme brosme)
540. Merilõvi (Otaria flavescens)
541. Meripühvel (Taurulus bubalis)
542. Meririst (Aurelia aurita)
543. Merisarvikud (Mobula)
544. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
545. Merisutt (Petromyzon marinus)
546. Meritint (Osmerus eperlanus)
547. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
548. Meriveiselised (Sirenia)
549. Merlang (Merlangius merlangus)
550. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
551. Mesefen (gruusia mererahvas)
552. Minakši (jumalanna hinduismis)
553. Mistraal
554. Mjer-iza / vjed-iza / mjer-toti (liivi veehaldjas)
555. Mohni
556. Moiva (Mallotus villosus)
557. Mokkparrakad (Labeobarbus)
558. Molvad (Molva)
559. Morgawr (merekoletis Inglismaal)
560. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
561. Morilased (Moridae)
562. Morjana (slaavi merevaim, merejumalus)
563. Morvong (Nemadactylus douglasii)
564. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
565. Mudaangerjad (Pythonichthys)
566. Mudagalaksid (Neochanna)
567. Muikangerjad (Promyllantor)
568. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
569. Mullutu-Suurlaht
570. Must marliin (Istiompax indica)
571. Must okishai (Centroscyllium fabricii)
572. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
573. Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)
574. Mõrtsuklained
575. Mõõkdelfiin (Orcinus orca)
576. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
577. Mürgised kalad
578. Nürihammasangerjad (Pisodonophis)
579. Nürisuumureenid (Echidna)
580. Naale laht (Naelelaht, Naelalaht)
581. Naaskelraid (Pastinachus)
582. Naastangerjas (Phyllophichthus xenodontus)
583. Naissaar
584. Napplõuad 2 (Garra)
585. Narmashaid (Cirrhoscyllium)
586. Narmasmokad (Labeo)
587. Narva veehoidla
588. Narval (Monodon monoceros)
589. Navaaga (Eleginus nawaga)
590. Navigatsioonimärk
591. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
592. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
593. Nerka (Oncorhynchus nerka)
594. New Riveri lahe korjus (globster USAs)
595. Niituimlutslased (Physidae)
596. Ninaraid (Rhinoraja)
597. Njord (skandinaavia merejumal)
598. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
599. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
600. Nokoomised (Nocomis)
601. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
602. Noodapüük
603. Noot
604. Nootkond
605. Norjasdaaniod (Opsaridium)
606. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
607. Nugahammashai (Scymnodon ringens)
608. Nugakala (Pelecus cultratus)
609. Nugishaid (Triakis)
610. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
611. Nure onago / nure hanayome (olend Jaapani folklooris)
612. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
613. Nurg (Blicca bjoerkna)
614. Nuudelangerjad (Neoconger)
615. Nuudelkalad (Salanx)
616. Nuutraid 5 (Pateobatis)
617. Nuutraid 6 (Urogymnus)
618. Nääk
619. Nöbiraid (Okamejei)
620. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
621. Nykur (veehobune Islandi mütoloogias)
622. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
623. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
624. Ogahaid (Squalus)
625. Ogapõskne vähk (Orconectes limosus)
626. Oherdangerjad (Brachysomophis)
627. Ojamaa (Gotland)
628. Okisrai (Platyrhinoidis triseriata)
629. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
630. Omul (Coregonus autumnalis)
631. Orissaare sadam
632. Orjaku sadam
633. Orkaan
634. Osmussaar
635. Paadimeister
636. Paatkond
637. Padumere rannik
638. Padur
639. Pakri laht
640. Pakrirootslaste elust
641. Pakssabaraid (Trygonoptera)
642. Pania (merineitsi Uus-Meremaa folklooris)
643. Pannraid (Zanobatus)
644. Pardapuu
645. Pardhaid (Parascyllium)
646. Pardpuntiused (Barbodes)
647. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
648. Pariacaca (veejumal Peruu inkade mütoloogias)
649. Parras
650. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
651. Pehmehai (Mollisquama parini)
652. Peitsilmangerjad (Caecula)
653. Pelagiaal
654. Pellonad (Pellona)
655. Pellonulad (Pellonula)
656. Peremärk
657. Peruu anšoovis (Engraulis ringens)
658. Peruu matšeet (Ethmidium maculatum)
659. Pettai, Elmar Voldemar
660. Pihklased (Myxini)
661. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
662. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
663. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
664. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
665. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
666. Pinevõrk
667. Pisianšoovised (Encrasicholina)
668. Pisipardlikud (Barboides)
669. Pisvusõn (peremeesvaim korjaki ja tšuktši mütoloogias)
670. Poama järv
671. Poisurhaid (Brachaelurus)
672. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
673. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
674. Pomoorid
675. Poolharjused (Prototroctes)
676. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
677. Proteus (kreeka merejumalus)
678. Pruun uruangerjas (Heteroconger longissimus)
679. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
680. Puguheeringad (Dorosoma)
681. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
682. Pulstmokad (Crossocheilus)
683. Punane besuugo (Pagellus erythrinus)
684. Puntiused (Puntius)
685. Purikala (Istiophorus platypterus)
686. Purikalalased (Istiophoridae)
687. Purikangerjad (Congresox)
688. Purjepaat
689. Purme abaja (Purme abajas, Purma abajas)
690. Puulaid
691. Puurangerjad (Ariosoma)
692. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
693. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
694. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
695. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
696. Põhja-lonthüljes (Mirounga angustirostris)
697. Põhja-merikaru (Callorhinus ursinus)
698. Põisadru (Fucus vesiculosus)
699. Põldealune laht (Põldalune laht)
700. Päramees
701. Pärispea poolsaar
702. Pärlteibikud (Margariscus)
703. Pärnu alamvesikond
704. Räimepüük
705. Röövpardkalad (Raiamas)
706. Raid (Raja)
707. Rakonda (Raconda russeliana)
708. Randal (Phoca vitulina)
709. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
710. Rannatalupoeg
711. Rannavöönd
712. Rannik
713. Ranniku-jämesabarai (Urolophus orarius)
714. Rasboorakarbik (Hemigrammocypris rasborella)
715. Rasvakala ehk rasvkala (Ruvettus pretiosus)
716. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
717. Reduangerjad 2 (Xyrias)
718. Riasrannik
719. Riffangerjad (Kaupichthys)
720. Riivsaba-kilbikhai (Parmaturus xaniurus)
721. Riksu laht (Riksu järv)
722. Rize forell (Salmo rizeensis)
723. Robalod (Centropomus)
724. Robinsia (Robinsia catherinae)
725. Roeschaard (olend Belgia folklooris)
726. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
727. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
728. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
729. Ruuge pääsukukk (Chelidonichthys lucerna)
730. Ruup
731. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
732. Räimevõrk
733. Rändpüük
734. Rästik-ujehai (Haploblepharus edwardsii
735. Säinas (Leuciscus idus)
736. Saabelmureenid (Enchelycore)
737. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
738. Saagsabahaid (Galeus)
739. Saat, Toomas
740. Sablonid
741. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
742. Saka järv (Soka järv)
743. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
744. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
745. Salealoosad (Tenualosa)
746. Saleturbikud (Macrhybopsis)
747. Salm
748. Sammet, Jaak
749. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
750. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
751. Sardiinikesed (Harengula)
752. Sardinellid (Sardinella)
753. Sardinops (Sardinops sagax)
754. Sarmaatia meretigu (müütiline veeolend bestiaariumides)
755. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
756. Saunja laht
757. Selis
758. Seri Pahang (müütiline krokodill või naaga Malaisias)
759. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
760. Shiranui (valgusilming Jaapanis)
761. Shōjō (veeyokai Jaapani folklooris)
762. Sidrunhaid (Negaprion)
763. Siiad (Coregonus)
764. Siiad 2 (Coregonus)
765. Siiasammel
766. Siig spordikalana Skandinaavias
767. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
768. Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)
769. Silepeamureenid (Gymnothorax)
770. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
771. Sileselgraid (Anacanthobatis)
772. Silmlaik-huulhai (Hemiscyllium ocellatum)
773. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
774. Sinine marliin (Makaira nigricans)
775. Sinine merihunt (Anarhichas denticulatus)
776. Sinine molva (Molva dypterygia)
777. Sinivaal (Balaenoptera musculus)
778. Siroko
779. Sirsir (mesopotaamia meremeeste jumal)
780. Sisalangerjad (Saurenchelys)
781. Sisiutl (meremadu Põhja-Ameerika looderanniku mütoloogias)
782. Skeljúngur (koletisvaal Islandi folklooris)
783. Skiron (kreeka mütoloogias Poseidoni poeg, röövel)
784. Skäär
785. Skäärrannik
786. Snuuk (Thyrsites atun)
787. Sompteibikud (Ericymba)
788. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
789. Spöket
790. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
791. Sterlet (Acipenser ruthenus)
792. Stolefoorid (Stolephorus)
793. Sukkangerjas (Malvoliophis pinguis)
794. Sump (kumm, pandur, märss)
795. Supihai (Galeorhinus galeaus)
796. Sutlepa meri / Sutlepsjön (Sutlepa laht, Saaremõisa järv)
797. Suula (Morus bassanus)
798. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
799. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
800. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
801. Suurbritannia saar
802. Suuremõisa laht
803. Suurhammas-saagrai (Pristis perotteti)
804. Suurlaht / Kellamäe laht
805. Suurlaid (Muhu)
806. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
807. Suurnuudlikud (Protosalanx)
808. Suursaar
809. Suursadam
810. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
811. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
812. Suursilm-kihvhai (Odontaspis noronhai)
813. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
814. Sõbrakaubandus
815. Sõrmikraid (Dactylobatus)
816. Särg (Rutilus rutilus)
817. Südvester
818. Süst
819. Süvahaid (Centroscymnus)
820. Süvajänesed (Bathylagus
821. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
822. Süvaraid (Bathyraja)
823. Süvaraid (Bathyraja) 2
824. Süvatindid (Leuroglossus)
825. Süvaveekerge
826. Ziphius / Xiphias / Zyffwal (merekoletis bestiaariumides)
827. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
828. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
829. Tšošamba Hatun (talõši merenaine)
830. Taaliku sadam
831. Taani väinad
832. Taarnaangerjad (Bathyuroconger)
833. Tahuata hai-jumalad (Prantsuse Polüneesia, Markiisisaared)
834. Tallinna laht
835. Tambaanid (Amblygaster)
836. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
837. Tecolutla koletis (globster Mehhikos)
838. Teib (Leuciscus leuciscus)
839. Temera (Temera hardwickii)
840. Teod (Gastropoda)
841. Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
842. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
843. Thunnus orientalis (Vaikse ookeani tuun)
844. Tiibanšoovis (Pterengraulis atherinoides)
845. Tiibraid (Dipturus)
846. Tiibraid (Dipturus) 2
847. Tiiger-šelfihai (Halaelurus natalensis)
848. Tiigerkrevett (Penaeus monodon)
849. Tiigerpuntiused (Puntigrus)
850. Tiirud (Sterna)
851. Tilstoni hallhai (Carcharhinus tilstoni)
852. Tintargentiinid (Glossanodon)
853. Tippviidikad (Alburnoides)
854. Toatse järv (Tuatse järv, Tantsu järv, Suur Toatse järv)
855. Tobiased (Ammodytes)
856. Toby
857. Trüssad (Thryssa)
858. Traavelkarbid (Moxostoma)
859. Triigi sadam
860. Triipahven (Morone saxatilis)
861. Triivpüük
862. Troopikaheeringad (Lile)
863. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
864. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
865. Tsunami
866. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
867. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
868. Tuletorn
869. Tulusepüük
870. Tume angerjas (Anguilla obscura)
871. Tume elektrirai (Tetronarce nobiliana)
872. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
873. Tumehaid (Etmopterus)
874. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
875. Turbid (Squalius)
876. Tursakaubandus
877. Tursapüük
878. Tursik (Trisopterus luscus)
879. Tursk toiduna
880. Tuulehaug (Belone belone)
881. Tuulehaugilised (Beloniformes)
882. tuulekala (pärimus)
883. Tõrvalaht
884. Tõusikvool
885. Tähniline flööthai (Aulohalaelurus labiosus)
886. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
887. Tähniline merihunt (Anarhichas minor)
888. Tähtlest (Platichthys stellatus)
889. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
890. Tääkraid (Urotrygon)
891. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
892. Tömpninad (Pimephales)
893. Tömpraid (Breviraja)
894. Tüügashai (Sutorectus tentaculatus)
895. U sugghiu (krüptiid Sitsiilias)
896. Uguid (Tribolodon)
897. Uimheeringad (Opisthopterus)
898. Ujehaid (Haploblepharus)
899. Ulglaht (Ulgulaht, Ulklaht)
900. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
901. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
902. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
903. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
904. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
905. Unarangerjas (Lethogoleos andersoni)
906. Utelif / Uletif (saekala bestiaariumides)
907. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
908. Uurikangerjad (Bascanichthys)
909. Uus-Meremaa globster
910. Uuskaledoonia flööthai (Aulohalaelurus kanakorum)
911. Uusnuudlikud (Neosalanx)
912. Uusraid (Neoraja)
913. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
914. Väätangerjad (Chlopsis)
915. Vähipidu
916. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
917. Vahemere munkhüljes (Monachus monachus)
918. Vahemere mureen (Muraena helena)
919. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
920. Vahemere soomuskukk (Lepidotrigla cavillone)
921. Vahuu (Acanthocybium solandri)
922. Vaikse ookeani ammhai (Ginglymostoma unami)
923. Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)
924. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
925. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
926. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
927. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
928. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
929. Vaiphabehai (Eucrossorhinus dasypogon)
930. Valgealoosad (Escualosa)
931. Valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei)
932. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
933. Valgerai (Rostroraja alba)
934. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
935. Varilavad (Sauvagella)
936. Vasarhaid (Sphyrna)
937. Veeimikud (olendid indiaani folklooris)
938. Veelained
939. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
940. Venelaht
941. vesikond
942. Vibalangerjad (Uroconger)
943. Vidusilm-poisurhai (Brachaelurus waddi)
944. Vidusilmangerjad (Dysomma)
945. Viidikad (Alburnus)
946. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
947. Viigerhüljes (Pusa hispida)
948. Viikangerjad (Scolecenchelys)
949. Viislaid
950. Viiulraid (Trygonorrhina)
951. Vikertint (Osmerus mordax)
952. Vimb (Vimba vimba)
953. Vinkelhaid (Oxynotus)
954. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
955. Viru alamvesikond
956. Viuraid (Aetomylaeus)
957. Vohilaid
958. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
959. võikala
960. Võldaslased (Cottidae)
961. Võrguhark
962. Võrgukivid
963. Võrgukudumine
964. Võrgumaja
965. Võrtsjärve alamvesikond
966. Vähilaadsed
967. väike meriahven (Sebastes viviparus)
968. Väike meripuuk (Scorpaena notata)
969. väike tobias (nigli, väiketobias)
970. Väike tursik (Trisopterus minutus)
971. Väike-Malusi saar (Põhja-Malusi saar)
972. Väikegalaksid (Galaxiella)
973. Väikekihvtindid (Spirinchus)
974. Väikeraid (Rajella)
975. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
976. Väiketuunid (Euthynnus)
977. Värten-hallhai (Carcharhinus brevipinna)
978. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
979. Vöödiline varjukala (Cynoscion striatus)
980. Vööla meri / Bysholmsvike (Vööle meri, Võõla meri, Vööla laht, Bisolmsvike)
981. Vööt-kivikoha (Epinephelus aeneus)
982. Vöötkukk (Trigloporus lastoviza)
983. Vöötninad (Rhinichthys)
984. Vöötpõsk-korallipuuk (Sebastapistes strongia)
985. Vööttuun (Katsuwonus pelamis)
986. Weddelli hüljes (Leptonychotes weddellii)
987. Õngejada
988. Äärekala
989. Öö-hallhai (Carcharhinus signatus)
990. Ööri lõpp (Ariste laht)
991. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
992. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
Siiad (Coregonus)
Siiad (Coregonus), kalade perekond lõhilaste (Salmonidae) sugukonnast. Inglise whitefishes; saksa Maränen, Reinanken, Renken, Felchen, Coregonen, Schnäpel; hispaania coregonos;venecиги. Põhjapoolkeral elavate luukalade perekond, millesse kuulub umbes 70 kaasaegset liiki.
Perekonna tüüpliigiks on harilik siig (Coregonus lavaretus), kelle vormideks on ka Eestis elavad merisiig siig. Veel elab Eesti vetes siigade perekonda kuuluv euroopa rääbis (Coregonus albula) ja vähesel määral kunagi meie vetesse asustatud peled (Coregonus peled).
Coregonus albellus Fatio, 1890 (autumn brienzlig) – heleuim-siig. Euroopa: Šveitsis Thuni ja Briensi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 30-100 m sügavusel. Pikkus kuni 26 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Coregonus albula(Linnaeus, 1758) (vendace) – euroopa rääbis. Vt artiklit Rääbis
† Coregonus alpenae (Koelz, 1924) (Longjaw cisco)– pikklõug-rääbis. Põhja-Ameerika: Suure Järvistu veehaardes Huronis ja Michiganis. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 45,6 cm (TL), tavapikkus 26,7 cm. Viimati tabatatud 1975. a. Välja surnud.
Coregonus alpinus Fatio, 1885 – thuni siig. Euroopa: endeem Šveitsis Thuni järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-150 m sügavusel. Pikkus kuni 25 cm (SL). Pole ohustatud.
Coregonus anaulorum Chereshnev, 1996 – anaouuli siig. Aasia: Venemaal Tšukotkal ja Kamtšatkal jõgedes ja estuaarides . Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Coregonus arenicolus Kottelat, 1997 – liivasiig. Euroopa: Constance järv (Šveits, Saksamaa, Austria). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 55 cm (SL). Ohustatud.
Pilt puudub
Coregonus artedi Lesueur, 1818 (northern cisco, lake herring) – ameerika rääbis. Vt artiklit Ameerika rääbis
Coregonus atterensis Kottelat, 1997 – attersee rääbis. Euroopa: Austrias Attersee ja Mondsee järvedes, samuti Milstatteri ja Ossiachi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, enamasti 10-30 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (SL). Ohustatud.
Coregonus austriacus C. C. Vogt, 1909 – austria rääbis. Euroopa: Austrias Attersee järves, võimalik ka Wolfgangsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 26 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.
Pilt puudub
Coregonus autumnalis (Pallas, 1776) (Arctic cisco) – omul. Vt artiklit Omul
Coregonus baerii Kessler, 1864 – volhovi siig. Euroopa: Venemaal Laadoga järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 57 cm (SL). Ohustatus määramata.
Coregonus baicalensis Dybowski, 1874 – baikali siig. Aasia: Venemaal Baikali järves. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (SL). Ohustatus määramata. Vt artiklit Baikali siig
Coregonus baunti Mukhomediyarov, 1948 – baunti rääbis. Aasia: Venemaa, Siber. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Coregonus bavaricus Hofer, 1909 (Ammersee kilch) – ammersee siig. Euroopa: Saksamaal Ammersee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 24,1 cm (SL). Äärmiselt ohustatud, võib olla välja suremas.
Pilt puudub
† Coregonus bezola Fatio, 1888 (bezoule) – bourget' siig. Euroopa: varasemalt Prantsusmaal Bourget' järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (SL). Välja surnud.
Pilt puudub
Coregonus candidus Goll, 1883 – bondell. Euroopa: Šveitsis Neuchateli ja Bienne järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-85 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (SL). Ohustatud.
Coregonus chadary Dybowski, 1869 (Khadary whitefish) – hadarõ siig. Aasia: Šilka ja Arguni jõestikes, Amuuri ja Ussuuri jõgedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Coregonus clupeaformis (Mitchill, 1818) (lake whitefish) – ameerika siig. Põhja-Ameerika: Atlandi, Vaikse ookeani ja Põhja-Jäämere veehaardes peaaegu kogu Kanadas kuni New Englandini, Suures Järvistus ja Illinoisi keskosas (USA), Alaska järvedes; asustatud USA loodeosa vetesse, ka Andide järvedesse Ladina-Ameerikas (kahes riigis). Mage- ja riimveeline, demersaalne, anadroomne, parasvöötmeline, sügavustel 18-128 m. Pikkus kuni 100 cm (TL), tavapikkus 54,1 cm, registreeritud mass kuni 19 kg. Ohustatus määramata. Kaubanduslik püük 2000-2011. a vahemikus 9 565 – 14 227 t (Kanada, USA); huvikalastus; avalikud akvaariumid.
Coregonus clupeoides Lacépède, 1803 (powan) – šoti siig. Euroopa: endeem Šotimaal Loch Lomond'i ja Loch Eck'i järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 38 cm (SL). Ohustatud.
Coregonus confusus Fatio, 1885 – bieli siig. Euroopa: Šveitsis Morati ja Bienne järvedes, võimalik ka Neuchateli järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Ohustatud.
Coregonus danneri C. C. Vogt, 1908 – traunsee siig. Euroopa: Austrias Traunsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 40-60 m sügavusel. Pikkus kuni 22 cm (SL). Ohustatud.
Pilt puudub
Coregonus duplex Fatio, 1890 – kumerselg-siig. Euroopa: Šveitsis Walenstadti järves, võimalik ka Zürichi järves. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 44 cm (SL). Ohustatus määramata.
Coregonus fatioi Kottelat, 1997 – fatio siig. Euroopa: Šveitsis Thuni ja Brienzi järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, sügavustel 0-30 m. Pikkus kuni 36 cm (SL). Pole ohustatud.
†Coregonus fera Jurine, 1825 (fera) – fera siig. Euroopa: Varem Genfi järves (Šveits, Prantsusmaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 55 cm (SL). Välja surnud.
Coregonus fontanae M. Schulz & Freyhof, 2003 (Stechlin cisco) – stechlini rääbis. Euroopa: endeem Saksamaal Stechlini järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, kuni 3 m sügavusel. Pikkus kuni 12,6 cm (SL). Pole ohustatud.
†Coregonus gutturosus (C. C. Gmelin (de), 1818) – bodeni siig. Euroopa: Varem Constance järves järves (Šveits, Austria, Saksamaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 29 cm (SL). Välja surnud.
Coregonus heglingus Schinz, 1822 – hägling. Euroopa: Šveitsis Zürichi ja Walenstadti järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 20-80 m sügavusel. Pikkus kuni 24 cm (SL). Ohustatus määramata
†Coregonus hiemalis Jurine, 1825 (gravenche) – talvesiig. Euroopa: Varem Bourget järves (Prantsusmaa) ja Genfi järves (Šveits, Prantsusmaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 40 cm (SL). Välja surnud.
Coregonus hoferi L. S. Berg, 1932 – hoferi siig. Euroopa: Saksamaal Chiemsee järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.
Pilt puudub
Coregonus holsata Thienemann, 1916 – holsteini siig. Euroopa: Saksamaal Schaalsee ja Selentersee järvedes, asustatud ka Drewitzi järve. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 47 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Coregonus hoyi (Milner, 1874) (bloater) – süvarääbis. Põhja-Ameerika: Suures Järvistus (USA, Kanada; pole Erie järves), Nipigoni järves (Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline, 30-190 m sügavusel. Pikkus kuni 37 cm, tavapikkus 25,5 cm. Ohustatud.
Coregonus huntsmani W. B. Scott, 1987 (Atlantic whitefish) – atlandi siig. Atlandi lääneosa: Yarmouth Harbor (Isle saar), Tusketi jõestik ja Leipsigate järv (Nova Scotia, Kanada). Mage-, riim- ja mereveeline, pelaagilis.neriitne, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 40 cm (TL), tavapikus 27,5 cm. Äärmiselt ohustatud.
†Coregonus johannae (G. Wagner, 1910) (deepwater cisco) – roosa rääbis. Põhja-Ameerika: varem Suures Järvistus (USA, Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus keskmiselt 30 cm. Välja surnud. Intensiivne väljapüük 1930-ndatel; võõrliikide mõju.
Pilt puudub
Coregonus kiletz Michailovsky, 1903 – kiilrääbis. Euroopa: Onega järv (Venemaa). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 39 cm (SL). Ohustatus määramata.
Coregonus kiyi (Koelz, 1921) (kiyi) – kiiji. Põhja-Ameerika: Suures Järvistus (USA, Kanada; pole Erie järves). Pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (TL), tavapikkus 25,5 cm. Ohustatud.
Coregonus ladogae Pravdin, Golubev & Belyaeva, 1938 – riipus. Euroopa: Ladoga järv (Venemaa), asustatud ka Venemaa euroopa-osa, Siberi ja Läti järvedesse. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 43 cm (SL). Pole ohustatud.
Coregonus laurettae T. H. Bean, 1881 (Bering cisco) – beringi omul. Põhja-Ameerika: Alaska vetes, võimalik ka Kamtšatka ja Tšukotka poolsaarte veekogudes. Mage-, riim- ja mereveeline, pelaagilis-neriidne, anadroomne, arktiline. Pikkus kuni 48 cm (FL), tavapikkus 30 cm. Ohustatus määramata. Kohalik väljapüük.
Coregonus lavaretus (Linnaeus, 1758) (common whitefish, European whitefish; lavaret) – harilik siig, euroopa siig. Vt artilklit Siig
Coregonus lucinensis Thienemann, 1933 – luzini rääbis. Euroopa: Saksamaal Breiter Luzini järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 16 cm (SL). Ohustatud.
Pilt puudub
Coregonus lutokka Kottelat, Bogutskaya & Freyhof, 2005 – luudogasiig. Euroopa: Venemaal Ladoga ja Onega järvedes, asustatud ka Venemaa euroopa-osa ja Siberi järvedesse. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Pole ohustatud.
Coregonus macrophthalmus Nüsslin, 1882 (Gangfisch) – suursilmsiig. Euroopa: Constance järves (Saksamaa, Austria, Šveits). Pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 30 cm (SL). Pole ohustatud.
Coregonus maraena (Bloch, 1779) (maraena whitefish) – mareensiig, siirdesiig. Vt artiklit Mareensiig
Coregonus maxillaris Günther, 1866 – rootsi siig. Euroopa: Rootsi järvedes (Vänern, Locknesjön, Skalka-Parkijauir, Storvindeln, Storlaisan, Storuman, Vojmsjön, Siljan, Övre Särvsjön, Östra Vattnan, Orten-Ransjön). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 50 cm (SL). Pole ohustatud. Huvikalastus; Seda kalaliiki on käivad talvel jää alt Rootsis püüdmas ka Eesti kalamehed.
Coregonus megalops Widegren, 1863 (lacustrine fluvial whitefish) – järvesiig. Euroopa: Rootsi, Soome ja Venemaa järvedes. Demersaalne, parasvöötmeline, kuni 30 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (SL). Pole ohustatud.
Coregonus migratorius (Georgi, 1775) (omul) – baikali omul. Vt artiklit Baikali omul
Coregonus muksun (Pallas, 1814) (muksun) – muksun. Vt artiklit Muksun
Coregonus nasus (Pallas, 1776) (broad whitefish) – tšir. Vt artiklit Tšir
Coregonus nelsonii T. H. Bean, 1884 (Alaska whitefish) – alaska siig. Põhja-Ameerika: põhjaalade loodeosas Kanada Yukoni aladel, Alaskal Yukoni jões, Paxsoni järves, Copperi jõestikus, Andersxoni jões ja Mackenzie jõe deltas. Bentopelaagiline, potamodroomne, boreaalne. Pikkus kuni 56 cm. Ohustatus määramata. Kohalik väljapüük; huvikalastus.
Pilt puudub
†Coregonus nigripinnis (Milner, 1874) (blackfin cisco) – mustuim-rääbis. Põhja-Ameerika: varem Suures Järvistus (USA, Kanada) ja Nipigoni järves (Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 33 cm. Välja surnud.
Coregonus nilssoni Valenciennes, 1848 – planktonisiig. Euroopa: Läänemere basseini lääneosas Rootsis, Norra lõunaosas, Taanis; Poolas Oderi vesikonna alamjooksul; asustatud mõnda Poola järve. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
†Coregonus nipigon (Koelz, 1925) – nipigoni rääbis. Põhja-Ameerika: USA, Kanada. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 33 cm. Välja surnud.
Pilt puudub
Coregonus nobilis Haack, 1882 – luzerni siig. Euroopa: Šveitsis Vierwakdstätteri järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 5-200 m sügavusel. Pikkus kuni 34 cm (SL). Pole ohustatud.
†Coregonus oxyrinchus (Linnaeus, 1758) (houting) – põhjamere siig. Euroopa: varem Kesk- ja Ida-Euroopa põhjapoolsete riikide vetes; Kirde-Atlandis Iirimaast Hollandi ja Saksamaani, ka Lääenemere riikide rannikuteni. Mage-, riim- ja mereveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 50 cm (TL). Välja surnud (umbes 1940).
Coregonus palaea G. Cuvier, 1829 – paleesiig. Euroopa: Šveitsis Neuchateli, Bienne ja Morat'i järvedes; asustatud Genfi järve ja teistesse järvedesse ning veehoidlatesse Prantsusmaal nin Šveitsis. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 45 cm (SL). Pole ohustatud.
Coregonus pallasii Valenciennes, 1848 – pallase siig. Euroopa: Põhja-Rootsi suurtes järvedes (Pakijaure, Hornävan, Storlaisan, Storuman, Vojmsjön, Storlögdan), Soomes ja Venemaal (Karjalas); juhukülalisena ka Läänemeres Neeva ja Narva jõgede suudmealadel. Mage-, riim- ja mereveeline, demersaalne, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (SL), tavapikkus 42 cm. Pole ohustatud.
Coregonus peled(J. F. Gmelin, 1789) (peled) – peled. Vt artiklit Peled
Coregonus pennantii Valenciennes, 1848 (gwyniad) – kõmri siig. Euroopa: Wales'i põhjaosas Bala (Llyn Tegid) järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.
Coregonus pidschian (J. F. Gmelin, 1789) (humpback whitefish) – põžjan. Vt artiklit Põžjan
Coregonus pollan W. Thompson, 1835 (Irish pollan) – pollan. Euroopa: Iirimaa jõgedes (Lough Neagh, Lough Erne, Lough Ree, Lough Derg). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm (TL), tavapikkus 30 cm (TL), mass kuni 450 g, eluiga kuni 10 a. Väga ohustatud.
Coregonus pravdinellus Dulkeit, 1949 – pravdini siig. Aasia: Venemaa, Siber. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Coregonus reighardi (Koelz, 1924) (shortnose cisco) – lühinina-rääbis. Põhja-Ameerika: Suur Järvistu (USA, Kanada). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 36 cm (TL), tavapikkus 25 cm (TL), mass kuni 539 g, eluiga kuni 8 a. Äärmiselt ohustatud.
Coregonus renke (Schrank, 1783) – renke. Euroopa: Kesk-Euroopa järvedes (Ammersee, Starnberger See, Tegernsee, Schliersee, Kochelsee, Traunsee, Hallstädtersee). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 29 cm (SL), eluiga kuni 7 a. Ohustatus määramata.
†Coregonus restrictus Fatio, 1885 – morat' siig. Euroopa: varem Šveitsis Morat järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 25 cm (SL). Välja surnud.
Pilt puudub
Coregonus sardinellaValenciennes, 1848 (Sardine cisco) – siberi rääbis. Vt artiklit
Siberi rääbis
Coregonus stigmaticusRegan, 1908 (schelly) – šelli. Euroopa: Inglismaa järvedes (Haweswater, Ullswaterand, Brotherswater, Cumbria). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 32 cm (SL). Väga ohustatud.
Coregonus subautumnalis Kaganowsky, 1932 – penžini omul. Aasia: määratud vaid 1 isendi põhjal, mis tabati Venemaal (Kamtšatkal) Penžini jõest. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 37,5 cm. Ohustatud.
Pilt puudub
Coregonus suidteri Fatio, 1885 – ballen. Euroopa: Šveitsi järvedes (Vierwaldstätter, Zug, Sempach). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 38 cm (SL). Pole ohustatud.
Coregonus trybomi Svärdson (sv), 1979 – kevadrääbis. Euroopa: Rootsi järvedes (Ören, Halsjön, Äsunden, Fegen). Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Äärmiselt ohustatud.
Pilt puudub
Coregonus tugun lenensis, 1932 – leena tugun. Vt artiklit Leena tugun
Coregonus tugun tugun (Pallas, 1814) – tugun. Vt artiklit Tugun
Coregonus ussuriensis L. S. Berg, 1906 (Amur whitefish) – ussuuri siig. Aasia: Amuuri kesk- ja alamjooksu veehaardes, Ussuuri jões, Khanka järves, Amuuri estuaaris ja Ohhoota mere lõunaosas. Mage-, riim- ja mereveeline, bentopelaagiline, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 60 cm (TL), suurim registreeritud mass 2,1 kg, eluiga 10 a. Seisund määramata. Äriline väljapüük.
Coregonus vandesius J. Richardson, 1836 (vendace) – läänerääbis. Euroopa: Inglismaal Derwentwateri ja Bassenthwaite järvedes, Šotimaal Castle Loch'i ja Mill Loch'i järvedes. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Väga ohustatud.
Coregonus vessicus Dryagin, 1932 – vepsa rääbis. Euroopa: Venemaal Volga veehaarde põhjaosas Beloje järves (Belozero), tunginud ka Volga kesk- ja ülemjooksul asuvatesse veehoidlatesse kuni Saraatovi veehoidlani. Bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Coregonus wartmanni (Bloch, 1784) (blaufelchen) – sinisiig. Euroopa: Constance järves (Šveits, Saksamaa, Austria). Pelaagiline, paikne, parasvöötmeline, kuni 60 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm (TL). Pole ohustatud. Äriline väljapüük.
Artikkel järgneb: Siiad 2 (Coregonus)
Vaata lisaks:
Siiglased (Coregoninae)Baikali siig (Coregonus baicalensis)
Siiad 2 (Coregonus)
Põžjan (Coregonus pidschian)
Mareensiig (Coregonus maraena)
Muksun (Coregonus muksun)
Tšir (Coregonus nasus)
Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
Tugun (Coregonus tugun)
Baikali omul (Coregonus migratorius)
Omul (Coregonus autumnalis)
Peled (Coregonus peled)
Lõhelased (Salmonidae)
Rääbis (Coregonus albula)
Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)