Baikali siig (Coregonus baicalensis), kalaliik siigade (Coregonus) perekonnast. Mõnedes käsitlustes ka hariliku siia alamliik Coregonus lavaretus baicalensis. Inglise european whitefish; vene сиг байкальский, сиг-пыжьян
Baikali järve endeemiline siialiik.
Baikalis tehakse vahet siia järvevormil ja järve-jõevormil, viimase nimeks on siig-põžjan ja tedagi käsitletakse vahel hariliku siia alamliigina Coregonus lavaretus pidschian. Teisalt võib põžjan olla vaadeldud ka iseseisva liigina Coregonus pidschian, kelle levila ei piirdu Baikali järvega. Selles avaldub kogu siigade perekonna süstemaatika keerukus, mis on tingitud siigade võimest väga kergesti moodustada erinevaid vorme. Baikali siia järvevormil ja järve-jõevormil on morfoloogilisi erinevuse lõpusekiirte arvus, samuti soomusvalemis, ka on viimase keha mõnevõrra madalam ja soomus kinitunud kehale tugevamini. Järvevorm elab ja koeb Baikalis, järve-jõevorm läheb kudema jõgedesse kuni 250 km kaugusele suudmeist. Järvevorm viibib talvel 100-150 m sügavusel, kevadel ja suvel 40-50 m sügavusel, järve-jõevorm elab kuni 20 m sügavusel. Järve-jõevorm saab suguküpseks 5.-6. eluaastal, järvevorm 8. eluaastal. Oletatavasti elab Baikalis ka seni veel teaduslikult kirjeldamata siiarasse.
Suurim pikkus kuni 60 cm, tavapärane kuni 50-55 cm (FishBase). Väidetavalt on tabatud ka enam kui 10 kg kaalunud siigasid.
Kalapüügi vähene reguleeritus on Baikali siiavarusid kahjustanud. Kui 1943. a püüti 220 tonni, siis 1951. a vaid 21 t. 1969. a kehtestatud baikali omuli püügikeeld mõjus hästi ka siiavarude paranemisele ja tänapäeva püütakse aastas umbes 80 tonni.
Detsember 2017