Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Atlandi tuur Eestis

Taksonoomiast: atlandi tuur pole enam Acipenser sturio.
Eesti vetes on viimastel aastasadadel elutsenud atlandi tuur, kelle teaduslik liiginimi on Acipenser oxyrinchus. Kuni kõige viimase ajani on aga temast kõneldud ja kirjutatud kui liigist Acipenser sturio, keda uuemates käsitlustes nimetatakse euroopa tuuraks. Varasemalt on küll viidatud sellele, et Läänemere vetes elav tuurlane pole liigina täiesti identne tuurlasega, kes elutseb nt Prantsusmaa ning Põhja-Aafrika vetes, kuid käsitlused piirdusid nentimisega, et võimalik on Acipenser sturio vormi või alamliigi esinemine - nii on olnud kasutusel ka alamliigi nimetus Acipenser sturio oxyrinchus. Nüüdseks on geeniuuringute põhjal kujunenud välja seisukoht, et tegemist on siiski kahe iseseisva kalaliigiga, euroopa tuura ja atlandi tuuraga
Meie kõige akadeemilisemas kalaraamatus Fishes of Estonia (Tallinn 2003) kõneldakse meil elavast tuurast veel kui liigist Acipenser sturio ja vastavalt hõlmab ka selle liigi levila kirjeldus  euroopa tuura elualad koos Läänemeres elava tuura elualadega, kuid Tiit Paaveri kirjutatud raamatuartiklis sisaldub juba ettenägelikult vihje, et Läänemeres võib tegemist olla Acipenser oxyrinchus'ega.
Nüüd, mil on lõplikult omaks võetud, et Läänemeres elava tuura näol on tegemist Acipenser oxyrinchus'ega (2013. aasta sügisel jõudis vastav käsitlus HELCOMi red listi'i), seisab ees "iluvea" parandamine virtuaalsetes andmekogudes ja edaspidi trükitavates teatmeteostes.

Kes ja millal Läänemeres elas
Vanemaks asukaks Läänemeres oli Acipenser sturio, kes arheoloogiliste uuringute põhjal tuli Põhjamerest Läänemerre umbes 3000 aasta eest. 
Acipencer oxyrinchus tuli Läänemerre umbes 1000 aastat tagasi ning paari sajandi vältel elasid Läänemeres samaaegselt mõlemad liigid.
Umbes 800 aastat tagasi suri Acipenser sturio Läänemeres välja. Põhjuseks peetakse kliima muutumist.
Muidugi on võinud euroopa tuur võinud vähesel elutseda Läänemeres püsielaniku või juhukülalisena ka pärast kliima muutumist, kuid viimase 2-3 sajandi jooksul on kalateadlase Meelis Tambetsi hinnangul kõik Läänemeres püütud tuurad olnud Acipencer oxyrinchus'ed.     
    
Tuurapüügist Eestis
Päris igapäevane saagikala pole tuur olnud Eestis vist kunagi. Igapäevasest asjast ei peeta eriti lugu, aga tuura tõsteti nii- ja naamoodi esile juba sajandite eest. 
1385. aastast pärit Narva linnapitsatil on ilmselgelt linnatunnuseks just tuur; stiliseeritud tuurad olevat ka Narva linna erinevatel vappidel, ehkki sellest ei saa visuaalselt eriti aru – lihtsalt ühed suured kalad. Küll aga on just Narva jõgi olnud meie peamiseks tuurajõeks – kuldsel rootsi ajal (17. sajand) tasus Narva linn kõik oma maksud Rootsi kuningale just nimelt tuuradega.
Tuur on läbi aastasadade olnud kõrges hinnas ning vaevalt Eestiski lihtrahvas teda vitsutas – kalamehel oli mõistlik tuurakala maha müüa ning ise süüa tavapärasemaid veeande. 
Liivimaa suurkaupmehed lasid Neevast tuurasid püüda ning müüsid neid edasi läände, sest seal olid tuurad veelgi kõrgemas hinnas. Maarahva jaoks oli tuur kas väga haruldane või lausa tundmatu veeloom, kelle kohta meie rahvapärimuses ei leidu mingisuguseidki andmeid.1 Ka selle kala nimetused tuur, tüüras jms on meile mujalt üle kandunud (rootsi k stör, saksa k Stör, inglise k Sturgeon). Küll aga kumab soome-ugri ürgsust põhjarannikul kasutatud nimedest samb ja sammakala (soome k sampi) – soome ja karjala usundis ei tähenda sampokala pelgalt liiginime, vaid ka müütilist hiidkala, keda võib esindada tuura kõrval ka haug, tursk või säga (viimase nimi on vene keeles sampole üsna lähedane, nimelt som.)  



Narva linnapitsat 1385. a, millel on kuningakrooni all tuur
 
Eesti vetes on 19. saj. lõpust saadik tabatud üle 30 tuura, neist enamik Narva jõest, kus nad enne sõda käisid arvatavasti kudemas. Viimased püügijuhud on teada Lääne-Eesti rannikumerest. Lisaks Narva jõele on tuurade kogunemist  täheldatud ka Pärnu- ja Kasari jõgede sissevoolude läheduses.

Teaduskirjanduses fikseeritud tuurade tabamise juhtumid 20 sajandil:2

1906 — Narva jõgi, 110 kg
1906 — Narva jõgi, 114 kg
1906 — Narva jõgi
1908 — Narva jõgi, 80 kg
1925 — Saka-Ontika (Soome laht)
1928 — Narva jõgi, 90 kg / 246 cm, 11,6 kg kalamarja, kaavik asub Tartu Ülikooli Zooloogia Muuseumis
1930 — Viinistu (Soome laht)
1931 — Kakumäe (Soome laht)
1934 — Saaremaa, leitud surnuna
1935 — Saka-Ontika (Soome laht), 93? kg
1936 — Pärnu rand (Riia laht), 87 kg / 266 cm
1941 — Narva jõgi, 112 kg
1945 — Narva jõgi, 128 kg / 288 cm, 25 kg kalamarja
1948 — Kõrgessaare (Põhja-Hiiumaa), 17 kg / 153 cm, emane
1954 — Pärnu rand (Riia laht), 0,48 kg / 54 cm
1957 — Kihnu saar (Riia laht), 866 kg / 208 cm, kaavik Loodusmuuseumis
1958 — Pärnu rand (Riia laht), 0,5 kg / 55 cm
1960 — Saaremaa läänerand, 77 kg / 247 cm, emane
1971 — Varbla (Riia laht), 111 kg / 260 cm, emane
1972 — Pärnu rand (Riia laht), ? kg / 70 cm
1996 — Muhumaa (Riia laht), 136 kg / 290 cm, 28 kg kalamarja

1996. a 24 mail  Muhumaa lähedalt Seanina neeme juurest kastmõrrast tabatud emastuurale anti nimeks Maria. Oma 2,9 meetrise pikkusega (L) ja 136 kilose kaaluga osutus ta suurimaks Eesti vetest püütud kalaks. Marialt saadi 28 kg marja, mis sisaldas 1,6 miljonit marjatera, kala vanus arvatakse olevat üle 45 aasta.
Maria kaavikut säili­tatakse Eesti Loodusmuuseumis, mulaa¾id on Eesti Loodusmuuseumis ja Muhu Põhikoolis (atlandi tuura kujutis kaunistab ka kooli kodulehe päist); nii kaaviku kui ka mulaa¾id valmistas Studio Viridis.

2013. a oktoobris-novembris asustati Narva jõkke 400 noort tuura, neist 100 kala märgistatutena. Aasta varem toodi pooltuhat umbes 3 cm pikkust ja 1 grammi raskust lennukiga Kanadast Eestisse, kus nad kalakasvandustes (osa Narvas, osa Karilatsis) aasta aega suuremaks kasvasid, olles jõkkelaskmise ajaks juba 200-500 grammi raskused (jõudsamalt kosusid tuurad OÜ Störfish kasvanduses Narva elektrijaamade jahutusvee kanalis, kus veetemperatuur on keskmisest märksa kõrgem).                       


1 Mall Hiiemäe. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis. (http://www.folklore.ee/tagused/nr13/kala.htm).
Fishes of Estonia. Tallinn, 2003


Vaata lisaks:

Atlandi tuur liiginimena
Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
Tuurlased (Acipenseridae)