Gudil ja Zemirej (mägijuudi vihmariitus ja vihmajumal)
Gudil ja Zemirej, mägijuudi1 vihmariitus ja vihmajumal. Põua, rahe või liigsadude vältimiseks viisid mägijuudid läbi maagilisi riitusi: Gudili riitust viidi läbi nii vihma väljakutsumiseks kui ka sadude lõpetamiseks. Kuni 1930-ndate alguseni võis mõnes Lõuna-Dagestani külas kohata kevadisel ajal lärmakat protsessiooni, milles poisikesed kandsid kaltsudest ja okstest tehtud Gudili topist. Protsessioon käis läbi kõik mägijuutide majad ja kõikjal valati Gudil kas kannust või kruusist üle külma veega, lastele anti aga annetusi. Sageli mängis Gudili täiskasvanu, kes maskeeris ennast üleni roheliste okstega. Tal oli kaasas kott, millesse külarahvas pidi panema leiba, juustu, jahu ja mune. Mõnikord oli Gudiliks külakehvik, kellel annetused aitasid toime tulla uue saagikoristuseni. Riituse ajal lauldi ka vastavaid Gudili laule.
Vihmade lakkamiseks viidi läbi samasugust riitust, kuid Gudili topisnukk oli seejuures punast värvi.
Derbenti linnast põhja pool elavad kajtagi juutidel oli teistsugune riitus. Nemad pöördusid vihma-, kõue- ja välgujumala Zemirej poole. Kui vihma hakkas sadama, panid lapsed kohe üleriided pahupidi selga, tagurpidi pööratud papaaha pähe ja tõmbasid pähe ka koti. Seejärel läksid nad vihma kätte, võtsid kätest kinni, liikusid ringis kord paremale, siis vasemale ja laulsid laulu, millega pöördusid Zemirej poole paludes saata tal rohkem vihma, lausa ämbritega, et taimed saaksid oma isu täis juua. Põua korral kogunesid kõik mägijuudid kalmistutele, paastusid terve päeva ja palusid jumalalt vihma, lapsed aga käisid mitu korda õmber kalmistu ja pöördusid Zemirej poole. Samal ajal tegelesid mõned naised sellega, et panid konnadele selga siidist rõivaid. Usuti et jumalale on meelepärane inimeste heatahtlikus veeloomade vastu ja ka loomad hakkavad paluma vihma.
Niisugused riitused olid omased ka mitmetele teistele Kaukaasia rahvastele ja pärinesid ilmselt sealsetelt põlisrahvastelt, erinevalt mägijuutide mitmetest teistest mütoloogilistest olenditest, kes on iraani algupäraga.
1 Mägijuudid ehk Kaukaasia juudid – juudi subetnos, Iraanist pärit Pärsia juutide järeltulijad, kes asusid Kaukaasiasse elama (võimalik, asustati ümber Sassaniidide poolt) arvatavasti 5. ja 6. sajandil. Mägijuutidel kujunes välja oma keel ja ka selle dialektid, nad assimileerusid osaliselt Kaukaasia (nt Dagestani) põlisrahvastega, kuid osaliselt säilitasid semiidi algupära ka oma usundis, kommetes ja keeles. Mägijuutide arvuks on hinnanguliselt 150 000 – 270 000, kellest 100 000 – 140 000 elab tänapäeval Iisraelis; suuremad kogukonnad elavad ka USAs ja Azerbaidžaanis.
Allikas: Wikipedia; stmegi.com/gorskie_evrei/posts/100246/obryady-gorskikh-evreev-svyazannye-s-dozhdem/
Mai, 2023
Vaata lisaks:
Dodola ja Perperuna (Balkani vihmajumalad ja -riitused)German (lõunaslaavi vihma- ja viljakusnukk)
Pešapaj ja Gunu (lesgide vihmariitused)
Dedej Ol / Dedej Ov (mägijuudi vetevaldjas)
Serovi / Ser-Ovi / Sergovi (mägijuudi veevaldjas)
Gudil / Gudi / Gudu / Godei / Pešapai / Zjuvil / Duduk (vihmariitus ja -olend Lõuna-Kaukaasias)