Dodola ja Perperuna, Balkani rahvaste vihmajumalad ja vihmariitused. Dodola (ka Dodole, Dudola, Dudula, Dudule, Dudulica, Doda Dodočka, Dudulejka, Didjulja, Dordolec/Durdulec jne) ja Perperuna (ka Preperuna, Peperuna, Preperuda/Peperuda, Pepereda, Preperuga/Peperuga, Peperunga, Pemperuga Bulgaarias, Prporuša, Parparuša, Preporuša / Preporuča, Preporuča, Baršauša, Papaluga, Papaluda/Paparuda, Babaruta, Mamaruta, Perperouna, Perperinon, Perperouga, Parparouna, Rona jm) ning nende nimeversioonid on nimetabuga seotud asendusnimed, et vältida püha jumala nimetamist (slaavi tormijumal Perun, Balti äikesejumal Perkunas jt). Vihmategemise tava on Balkani rahvaste ühine tava ja pole lõplikult selge, kes on kellelt selle üle võtnud. Tõenäoliselt on see seotud slaavlaste rändega Balkani poolsaarele 6.-10. sajandil. Dodola ja Perperuna esinevad samaaegselt või on ka sünonüümsed nimed samale jumalale ja riitusele. Riitus oli levinud kuni 20. sajandi alguseni lõuna-slaavi rahvastel (Bulgaaria, Horvaatia, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Serbia) ja ka teistel Balkani rahvastel (Kreeka, Rumeenia, Moldaavia, ka Ungari). Riituse esimesed kirjalikud kirjeldused pärinevad 18. sajandist. Olenevalt piirkonnast ja tavadest võis vihmajumal olla kujutletud kas naissoost või meessoost olendina.
Vihmariitus viidi läbi kevadise või ka suvise põua ajal ja see kujutas enesest inimrühma rongkäiku ümber asunduse majade ja põldude, mille käigus lauldi selle riitusega seotud vihmalaule. Rongkäigu tuumikuks oli tavaliselt mõnest tüdrukust või poisist koosnev rühm, kes olid rõivastatud rohelistest taimedest rüüdesse; mõnes piirkonnas oli selles rühmas üks põhiline lapsliige, soovitavalt süütu orb, keda valati rongkäigu ajal veega üle ja kes pidi vett endast eemale pritsima. Elanikud annetasid protsessioonile toiduaineid ja maiustusi. Riituse lauludele olid omased väravate avamise ja vihma või kaste palumise motiivid.
Allikas: Wikipedia
Oktoober, 2023