Slaavi draakonid, olendid slaavi mütoloogias ja folklooris, kes esinevad sageli madudena või lohedena, ent ka antropomorfsete või kehatute olenditena.
Zmej ('madu'), on slaavi draakonite levinuimaks üldnimetuseks: vene ja bulgaaria змей; ukraina змій; poola żmij; serbohorvaadi змај; makedoonia змеј; sloveeni zmaj; rumeenia zmeu.
Smok või tsmok (смок, цмок) nime kannavad draakonid Valgevenes ja ka Ukrainas.
Drag on draakon tšehhidel ja slovakkidel (slovakkidel ka šarkan).
Zmej võib olla kas maolaadse koletise või ka inimese moodi, idaslaavlastel on ta enamasti vaenulik olend, kuid Balkanil peetakse zmejd üldiselt heatahtlikuks, erinevalt kurjadest draakonitest, keda tuntakse lamia, ala (hala) või aždaja nime all.
Tekkimine. Slaavi folklooris on levinud ettekujutus sellest, et draakonid tekivad madudest (mõisted smok ja tsmok tähendavadki olenevalt kontekstist nii madusid kui ka draakoneid). Bulgaarias on arvatud, et zmej alustab elu tavalise maona ning muutub zmejks alles 40 aasta pärast. Ukraina folklooris muutub rästik loheks 7 aasta pärast, valgevene folklooris aga ühe üleskirjutuse põhjal alles 100 aasta pärast; rumeenia pärimuses saab maost zmeu (ka izmeju) 9 aasta pärast.
Ilmastiku-draakonid. Mõnedes müütides on draakonid ilmastiku (vihmade, tormide, üleujutuste) või veeallikate isandad. Ukrainas (Lutski ümbruses) nimetatakse vikerkaart tsmokiks ja teda kujutletakse toruja olendi või nähtusena, mis tõmbab merest ja jõgedest vett ning viib selle pilvedesse. On ka ettekujutusi draakonitest, kes panevad oma saba jõkke ja järve ja tõmbavad nendest vett, mille abil võivad tekitada üleujutusi. Rumeenias (ka Moldaavias) kontrollib ilma Solomonari nimeline võlur, kes ratsutab draakoniga – ta võib esile kutsuda äikese, vihma või rahe. Draakoni (zmeu või balauri) toovad nad sügavast järvest välja kuldvaljaste abil. Ilamastiku-draakoniteks (või deemoniteks) peetakse ka Balkanil tuntud lamiat ja ala/hala.
Venemaa ja Ukraina folklooris on tuntuim ja selgelt draakonilaadne olend Zmej Gorõnõtš (vene Змей Горыныч; ukraina Змій Горинич) kellel on kolm kuni kaksteist pead, seevastu Tugarin Zmejevitš on kuri inimesesarnane draakon, kes võib hobusel ratsutada, ent ka lennata. Veekogudega (ka merega) on vene folklooris draakonitest kõige suuremal määral seotud Tšudo-judo (чудо-юдо), kellest on aga väga erinevaid kirjeldusi – osades neist on ta mitmepealine lohe, osades inimesesarnane olend jms (vt Tšudo-judo).
Balkani pärimustes kirjeldatakse zmejd mõnikord kui soomustega kaetud maolaadset olendit, kellel on neli jalga ja nahkhiire tiivad, mõnikord aga kui poolmeest-poolmadu tiibade ja kalasabaga. Balkani folklooris on üheks lemmikteemaks meessoost zmej-armuke, kes võib naisega abielluda ja ta allilma kanda, või emane zmejtsa, kes armub karjasesse. Makedoonia lugudes kirjeldatakse kirjeldatakse zmejd kui äärmiselt intelligentset, hüpnotiseeriva pilguga olendit. Tormi korral võib ta astraalselt taevasse paiskuda, et võidelda kurja lamiaga, kes tahab hävitada viljasaaki. Kujumuutjana võis zmej ilmuda suitsu, tulelinnu, mao või pilvena, kuid noore neiu kambrisse sisenes ta nägusa mehena. Zmejd armusid naistesse, kes olid eostatud nendega samal õhtul või sündinud samal päeval. Niisugust tüdrukut valvas zmej väikesest peale ja tema armastus kestis igavesti. Seevastu tüdrukud, kes armusid zmejsse, jäid haigeks – sümptomiteks olid kahvatus, häbelikkus, antisotsiaalne käitumine, vesised silmad, vaikimine ja hallutsinatsioonid. Nad ei elanud kaua, sest tegid enesetapu.
Mõnedes lugudes röövivad zmejd tüdrukuid (printsesse) ja viivad neiud oma koobastesse. Sellistes lugudes on tihti tegelaseks ka kangelane, kes draakoni tapab ja neiud vabastab. Lohetapja (püha Jüri) kuvand on koos kristluse (õigeusu) omaksvõtuga saanud osaks slaavi rahvausundist.
Allikas: Wikipedia
Aprill, 2023