Ala / Hala (lõunaslaavi deemon)
Ala ehk Hala (makedoonia ja serbia ала; bulgaaria хала) deemon-draakon lõunaslaavi mütoloogias. Nimi võib tuleneda kreeka keele sõnast xalaza (χάλαζα), mille tähenduseks on 'rahe'.
Pahatahtlik ja naissoost Hala nägi välja tiheda udu või musta pilvena ja ta on sarnanes (või oli samane) Lamjaga: kui Ida-Bulgaaria peeti tugevate tuulte ja keeristormide põhjustajaks Halat, siis Edela-Bulgaaria pärimuses oli selleks Lamja. Lääne-Bulgaarias peeti Halat keeriseks, mis valvas pilvi ja vihma, kuid samas ka kurjaks draakoniks.
Ala / Hala peamine eesmärk on juhtida rahet tekitavaid äikesepilvi põldude, istanduste ja aedade kohale, et saak kas hävitada või minema viia. Alale meeldib eriti süüa lapsi. Mõnikord püüdvat Ala ka Päikest või Kuud alla neelata, põhjustades päikese- või kuuvarjutusi – kui see tõesti õnnestuks, saabuks maailmalõpp. Kui inimesed puutuvad Alaga kokku, on nende vaimne või füüsiline tervis või koguni elu ohus; kuid Alat austades ja usaldades võivat saavutada tema poolehoiu – oma lemmikud teeb Ala rikkaks ja päästab hädas nende elud.
Ala võib välja näha nagu must tuul, ebamäärase kujuga hiiglaslik olend, inim- või maolaadne koletis, emane draakon või ronk.
Kesk-Serbias usuti, et Ala on nähtamatu, kuid teda on kuulda – tema võimas sisin kostis tumedate rahepilvede ees. Bulgaarias nägid põllumehed tohutute tiibade ja pika ning paksu sabaga Hala tumeda pilve piirjoontes. Kui selline pilv külast üle liikus, vaatasid elanikud taevasse ja lootsid näha seal kotkast – usuti, et võimas lind võib halapilve põldudelt välja ajada. Ida-Bulgaarias ilmus Hala vihuritena. Mujal Bulgaaria nähti Hala kas suurte sarvede, tumeda uduse pullina või kuue tiiva ja kaheteistkümne sabaga maolaadse olendina. Äikesetorme ja rahepilvi tõlgendati ka lahingutena kurja draakoni Hala ja hea draakoni Zmej vahel.
Kosovo serblased uskusid, et ala laseb oma saba maapinnale, aga pea peidab pilvedesse – igaüks, kes tema pead nägi, läks kohe hulluks. Ida-Serbia kirjelduses on Ala väga suur mao keha ja hobuse peaga olend. Leskovaci piirkonnast pärit uskumuses on Ala tohutu suure suuga koletis, kes hoiab käes suurt puulusikat, millega ta haarab ja õgib kõike, mis tema teele satub. Ühes loos olevat üks mees hoidnud oma laudas Ala, kes jõi iga päev kolmkümmend liitrit piima. Teises loos ilmus Ala 12 ronga kujul ja võttis viinamarjaistandustest saaki.
Ida-Serbias usuti, et Ala on ka kujumuutja, kes võib muuta ennast kuuesõrmeliseks meheks, mustaks pulliks, kuldiks või hundiks.
Mõnel pool tunti alat ka aždarha või ažderi nime all (bulgaaria аждарха, аждер; makedoonia аждаја, ажадаja; serbia aždaja). See nimi pärineb pärsia keelest ja oli algselt indoiraani mütoloogiast pärineva draakon azdahā nimeks.
Allikas: Wikipedia
Aprill, 2023
Vaata lisaks:
Balaur (Rumeenia draakon)Lamja (lõunaslaavi draakon)
Slaavi draakonid