Tatsu ehk ryū ehk ryō ehk wani, Jaapani draakonid. Tatsu (jaapani 'draakon') on Jaapani draakonite üldnimetus, niisamuti ka ryū, ryō ja wani – piirkonniti on nad tuntud paljude konkreetsete üksiknimede all. Jaapani draakonite elupaigaks on jõed, kosed, mäed, järved, mered ja paleed sügaval ookeanis. Jaapani draakonid on välimuselt välimuselt sarnased Hiina draakonitega. Neil on pikk, soomustega kaetud keha, maosaba, teravad hambad, küünised ja sageli sarved, ogad ja habe. Mõnel tatsul on mitu jäset või pead. Paljud neist muunduvad inimesteks ja neid ei nähta kunagi nende loomulikul kujul.
Tatsud on tihedalt seotud veega – olgu selleks vihm, jõed, mered või ookeanid – ja neid peetakse veejumalateks. Nad elavad suurepärastes paleedes süvamere põhjas või muudes eraldatud kohtades. Tavaliselt hoiduvad nad inimestega asustatud piirkondadest kaugele eemale, kuid vahel teevad nad oma kodu ka budistlike templite lähedal. Nagu Euroopa draakonid, koguvad ka tatsud tohutul hulgal aardeid ja hoiavad oma kodudes võimsaid maagilisi esemeid. Paljud neist on parajad kaabakad, kes kiusu pärast piinavad inimkonda, samas on teised tatsud igati lahked, pakkudes oma tarkust ja abi nendele, kes seda otsivad. Mõned tatsud lubavad koguni seda väärivatel kangelastel ennast külastada ja laenavad õilsatele sõdalastele oma maagilisi esemeid.
Tatsud ei tegele inimeste asjadega, kui need neid otseselt ei puuduta. Nad aktsepteerivad inimeste jumalateenistusi ja ohverdusi; tatsude poole palvetatakse kaitseks vihma või üleujutuste eest. Kõikjal Jaapani saartel austatakse draakonijumalaid ilutulestike, rituaalsete draakonitantsud ja kohalike pidustustega.
Tatsud on ühed vanimaid Jaapanis tuntud üleloomulikud olendid ja esimesed lood neist on kirja pandud Jaapani kõige varasemates käsikirjades Kojikides ja Nihongides. Sajandite jooksul on Jaapani draakonitesse sugenenud ka jooni Hiina ja India draakonitest (longidest ja naagadest) ning nüüdseks on imporditud draakonid sünkretiseerunud eelajaloolise Jaapani põlisrahvaste veejumalustega.
Ka Jaapani keiserlik perekond, maailma vanim pärilik monarhia, põlvneb väidetavalt draakonitest (nagu ka teistest jumalatest). Monarhia olevat aastal 660 eKr asutanud keiser Jimmu, legendaarne Jaapani esimene valitseja. Tema isa oli Toyotama hime poeg, kes omakorda oli mere draakonijumala Ryūjini tütar.
Allikas: Yokai.com
September, 2022