Poolveelise eluviisiga kobras oli kõrgelt hinnatud mitmete Siberi rahvaste jahi- ja kalameeste saakloomana, sealhulgas ka hantide ja manside seas. Kobrast kütiti nii tema naha kui ka kopranõre pärast, mis oli nahast palju hinnalisem. Kopranõre leidis kasutamist ravimina ja ka religioosse puhastusvahendina, kui inimest arvati olevat ennast kuidagi rüvetanud. Näiteks mansid puhastasid meesterahvast, kes oli kogemata läinud läbi naisterahva mõne rõivaeseme alt, naisterahvad aga puhastasid ennast siis, kui nad pärast sünnitamist tulid tagasi elumajja. Kobraste eluviis tekitas ettekujutuse koprarahva olemasolust: neid arvati elavat peredena nagu inimesi, tähistavat pühasid, kasvatavat lapsi, koguvat talvevarusid ja pidavat koguni orjasid, samuti aga matvat oma surnuid koprakalmistutele.
Idapoolsed handid jagunesid kolmeks alamrahvaks ja üks neist oli Koprarahvas (teised kaks olid Põdrarahvas ja Karurahvas). Vasjugani, Agani ja Pimi jõgede handid pidasid kobrast pühaks loomaks. Ljapini jõe piirkonnas elavad handid rõivastasid oma esivanemaid kehastavad puunukud (иттармы) kopranahast rõivastesse ja hoidsid neid spetsiaalsetes kirstudes.
Mansid seostasid kobrast maa-jumalanna Kaltaštšiga (Калтащ): rituaalses laulus kirjeldatakse, et mööda ühte jumalanna patsi läheb üles elus soobel, aga teist pidi laskub alla kobras. Naiste käsitöökotil (тутчан) oli sageli kopra kujutis. Sellise kujutisega kotikest ei pandud naisele pärast tema surma hauamanuseks, kuid ilma koprakujutiseta kotikesed pandi hauda kaasa.
Allikas: a700.ru/animals/water-animals/17-bobr-narodov-sibiri-mifologiya.html
Jaanuar, 2023