Kaltas-ekva (Калтась-эква), kõrgeim jumalanna obiugrilaste usundis, jumal Numi-Toorumi naine või õde, keskmise maailma valitseja. Tal on kaks õde: päikesejumalanna Hotal-ekva ja tulejumalanna Nai-ekva. Kaltas-ekval on erinevaid ilmumisvorme ja ka mitmeid teisi nimekujusid: „maisel“ kujul on ta sageli valge jänes ning teda seostatakse ka Kuul nähtava kujuteldava jänesega; „maisel-vesisel“ kujul on ta konn Anki; „taevas-vesisel“ kujul on ta hani või luik. Jumalanna moondumisi seostatakse ka aastaaegade vaheldumisega – talvel ilmub ta jänese ja suvel luigena.
Ka on kirjeldatud teda noore ja kauni naisena. Kui kuldne Kaltas oma juuksed valla laseb, siis „need hargnevad nagu seitsmeharuline Ob koos oma suudmega, tema patsidest levib päevavalgus ja neis tekib kuuvalgus“. Kaltase patse, mis ulatuvad maast taevani, olla kasutanud ka Numi-Toorum, et lasta nende abil maa peale või tõsta taevasse erinevaid mütoloogilisi olendeid. Mansi mütoloogias kehastabki nii naise kui ka mehe juuksepats maailmadevahelise ühenduse püsivust.
Alguses elas Kaltas-ekva Numi-Toorumi naise või õena ülemises maailmas ja sünnitas talle rea lapsi (vt ka Numi-Toorum, lk...), kuni Numi-Toorum ta kõrkuse pärast (Kaltas-ekva olla nõudnud endale valgetest loomaluudest paleed) või siis truudusetuse pärast keskmisse maailma pagendas.
Seal asus ta elama Obi keskjooksule Kaltasani küla lähedale, kus oli ka tähtsaim temale pühendatud ohverdamispaik. Teda peeti ka viljakusjumalannaks ning uskumuste kohaselt oli Kaltesh see, kes saatis inimestele kõigi sündivate laste hinged, samuti määras ta kindlaks inimese eluea.
Kaltas-ekvat on seostatud Kuldnaisega, komi-permi ja obiugrilaste jumalakujuga, kellest alates 13. sajandist leidub kirjeldusi nii Euroopa kui ka Venemaa kroonikates. Islandi ajaloolase Snorri Sturlsoni saagaraamatu „Heimskringla“ põhjal olevat viikingid 1023. a Biarmias (Dvina jõe kallastel) hiilinud salaja pühapaika, kus nägid suurt puukuju kullast krooniga, kaela õmber hõbekee ja põlvedel hõbekauss täis hõberahasid, pühapaiga piirde taga asuval kurgaanil oli aga muld läbisegi kulla ja hõbedaga. Jermaki retkega seotud Siberi kroonika põhjal jõudis Ivan Brjazga nimeline Jermaki ataman 1582. a Belogorje kanti, kus võitles obiugrilastega, kes väidetavasti kaitsesid oma peamist pühadust – kuldnaist. Tegelikult pole ükski eurooplane seda iidolit üldkirjeldatud kujul (inimesekõrgune kullast naine) näinud ja arvatavasti pole seda sellisena ka kunagi olnud.
Allikad: Wikipedia; folklore.ee jm
Detsember, 2022