Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
Kobras oli Põhja-Ameerika põlisrahvaste seas laialadaselt austatud kui püha loom, kes on seotud vetevalla ja alumise maailmaga. Näiteks irokeeside kosmogoonias võtab kobras (mõnes versioonis ka kärnkonn või ondatra) osa maa loomisest, kui toob ürgvee põhjast maapinda ja paneb kilpkonna seljale – see kasvab seal suuremaks ning muutub mandriks. Mõnedes indiaani müütides põhjustab kobras veeuputusi sellega, et valmistab tammisid. Peaaegu kõikidele põlisrahvastele oli omane, et tapetud kobraste, põtrade ja põhjapõtrade luid ei antud koertele närida, vaid need heideti vette. Looderanniku põlisrahvastel oli kobras üks tavapäraseid hõimuloomi, keda kujutati sageli ka tootempostidel. Enamasti sümboliseeris kobras rikkust ja jahiedu.
Ojibwe (Chippewa) põlisrahvas kasutas oma maagilistes toimingutes püha punast liiva, mille tekkimist peeti seotuks kopraga: Kui maailm oli veel noor, elas suures tiigis tohutu kobras. Ükskord nägi teda Tormilind, kes lõi talle küüned sisse ja tõstis ta õhku. Kopra haavadest purskas verepiisku kogu maa peale ja tekkis püha maagiline liiv. Seda liiva panid ojibwed amulettidesse (põhjapõdra nahast kotikestesse), mille külge kinnitati veel kolm kotkasulge. Sellise amuletiga loodeti saavat jahiõnne. Sellel aastal esimesena tabatud kobras söödi ära põrandal istudes, mitte laualt, tema luud seoti koos tubakaga puhtast kangast kompsu ja heideti vette – selline ohverdus arvati soodustavat kobraste tabamist kogu aasta vältel. Surnutepühal viisid ojibwed läbi niisugust riitust: kaevati välja olulise inimese jäänused, pandi need kasetohust nõusse, nõud kaeti kopranahast kattega ja siis maeti uuesti maha. Oijbwedele oli kobras ka hõimuloomaks ja jumal Amiki avaldumisvormiks.
Allikas: a700.ru/animals/water-animals/18-bobr-indejtsev-severnoj-ameriki-mifologiya.html
Jaanuar, 2023