Veealune (va põdös, 'vee põhi'), veealune maailm komi muinasjuttudes.
Va põdös eksisteerib komidel maise ilmaga paralleelse veealuse maailmana, mis on asustatud nii inimeste kui ka muinasjutuliste isikutega. Paljus sarnaneb see muinasjuttude maa-alusele ilmale, kuid on kergemini ligipääsetavaks. Sinna sattuvad kõige tavalisemad inimesed (uppunud lõnga järgi saadetud vanemateta tüdruk; talupoiss, kelle tema isa on kunagi lubanud veealuse valitsejale jne), kuid ka kangelane, kelle jaoks rännak allilma on üks kangelastegudest.
Veealuses seisavad tavalised majad ja saunad ning kasvavad puud. Seal on niidud, põllud ja koduloomad. Sinna sattunud muinasjututegelane naaseb koos pruudiga, tavaliselt veekeisri tütrega. Vahel on keisri tütarde seas ka vetevaimude röövitud maine tüdruk, kelle kangelane valib.
Veealuse eripäraks on teistsugune ajakulg. Kui jututegelane koju jõuab, on tema vanemad on päris vanaks jäänud, maja aga pehkinud. Veealusele maailmale on omane veel üks anomaalia: kui sinna sattunud muinasjututegelane armub maisesse tüdrukusse, kelle oli röövinud veekeiser, kui neiu semjonipäeval (1. (14.) september; kuni 1700. a Venemaal uue aasta esimene päev) vett tooma läks. Peategelane saab tüdruku endale veealuse valitseja ülesannete eduka sooritamise eest ning pöördub koos neiuga maa peale tagasi. Maises ilmas avastavad nad üllatusega, et tunnevad teineteist väga hästi – tüdruk osutub poisiga ühekülainimeseks, kuid veealuses ilmas ei tundnud nad teineteist ära.
Allikas: Komi mütoloogia. // folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator15/
Detsember, 2022