Püha vesi (veža va) komi mütoloogias. Veele omistati suurt puhastavat jõudu ning seda kasutati laialdaselt ravimaagias. Kirikliku tava järgi pühitsetud veega võrdselt omistati ravijõudu erilisi tingimusi järgides kogutud veele. Varahommikul enne päikesetõusu läks posija vett tooma kolmest, üheksast või kolm korda üheksast allikast (kaevust või metsajõe suudmest), mis pidid paiknema nii, et üks teise juurest ei paistnud. Lausuja ammutas igaühest kolm või üheksa peotäit vett, valades seda tagantkätt puust või kasetohust nõusse. Teel pidi posija vaikimat, vältima kohtumisi ega tohtinud kellelegi midagi anda. Neist nõudeist üleastumisel muutus vesi sogaseks ja oli ravimiseks kõlbmatu.
Reeglite järgi kogutud vett kasutati diagnoosimisel ja ravimisel. Kaetamise puhul võis posija ka süüdlast karistada: veepinnale kutsutud nõia kujutisega võis teha mida tahes. Muul juhul tõi posija haiguse põhjuse selgitamiseks kolm kivi: ühe tee pealt, teise põllult ja kolmanda sauna lähedalt.
Seejärel pani posija kivid, millest igaüks sümboliseeris haiguse oletatavat põhjustajat, veeanumasse. Kui haiguse põhjuseks oli kaetamine, hakkas vastava kivi vette panemisel vesi pulbitsema.
Ka lasti erilise jõu lisamiseks vett läbi sauna koldekivide, pandi suitsutamiseks pajaauku ja loeti veele peale nõiasõnu. Seejärel pritsiti haigele vett näkku või haigele kohale, ka pesti raviveega haige nägu või joodeti seda talle. Raviti ka läbi sõela lastava veega: haige pandi istuma maja ematala ja roovlati ristumiskoha alla ja valati läbi roovlati külge kinnitatud sõela veega üle. Vee puhastavate omaduste tugevdamiseks pandi sõela sisse nuga, sirp, luisk või soola soola. Kastmise ajal lausuti lotse. Kasutatud vesi koguti kopsikusse ja visati tagantkätt kuhugi varjatudkohta väljaspool kodu.
Maasse imbuva sulaveega raviti kroonilisi nahahaigusi. Kolmelt aialatilt kogutud vihmaveega määriti eelnevalt niidiga kinniseotud soolatüükaid. Pärast seda maeti niidid maha.
Allikas: Komi mütoloogia. // folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator15/
Detsember, 2022