Trollhaug (rootsi trollgädda), ka hiidhaug (jättegädda), kroonhaug (krongädda), kellukesehaug (skällgädda) või järvevaim (sjörå) – üleloomulikud haugid Rootsi folklooris.
Mõnikord on sellised haugid seotud järvevaimu Sjöråga, vahel ilmutab ennast haugina Sjörå ise, kuid sagedamini on nad Sjörå lemmikloomad ning järvevaim paneb neile nagu lehmadele külge kellukesi. Need on siis kellukesehaugid. Kalapüüdjaid, kes haugid tagasi vette lasevad, saavad kena kalasaagi, kes aga hauge tapavad, neid tabab ebaõnn.
Ka kroonhaug on üks Sjörå lemmikloomi. "Krooni" täpne olemus pole päris selge. On väidetud, et see on kala koljusse surutud linnuküüniste jälg, mille jättis sinna kalakotkas, kelle aga haug ise saagiks sai.
Trolligaug võib välja näha täiesti tavalise haugina. Näiteks oli selline üks Odensjöni järvest püütud haug, ent mida lähemale kalamees oma saagiga kodule jõudis, seda raskemaks kala muutus. Majja sisenedes pidi ta haugi maha viskama, sest ei jaksanud kala enam kanda. Kala hakkas visklema ja kasvas aina suuremaks – tekkis oht, et haug võib maja ära lõhkuda. Õnneks oli kalamehel taipu kala tagasi vee äärde lohistada, haug läks vette ja kadus.
Lood trollihaugist on asukoha järgi erinevad. Kvittinge haug tapab igal aastal inimese, Mjörni järves on hiiglaslik, karvane ja habemega haug, kes on aheldatud raudketiga, Skånes on haugid suured kui puittalad, Dalslandi haugi silmad on suured kui taldrikud ja soomused nagu katusekivid – ta mahub vaevu lahesoppidesse. Bolmeni järve haugi pikkus on võrdne järve laiusega ja suudab järvus vaevu liikuda. Tema selg näeb välja nagu kivisaar, ja ta on nii vana, et tema pähe ja turjale pn kasvanud pajupõõsas. Üks ettevõtlik kalamees üritas haugi püüda: ta kasutades õngenööriks köit ja söödaks võttis surnud varsa. Kui trollihaug sööta haaras, kinnitas kinnitas kalamees köie järveäärse küüni külge ja läks abi otsima. Kui kalamees koos abilistega tagasi tuli, leidsid nad, et küün oli järve tõmmatud.
Allikas: digitaalne A Book of Creatures
Juuli, 2022