Sjörå (rootsi 'järvevaim') või Sjöfru ('järve perenaine'), rootsi pärimuses järve kaitsevaim, ka isikustatud järv. Teda kujutatakse naissoost humanoidse olendina, keda nähakse võrgutavana istumas ja kammimas oma pikki juukseid. Ta meelitab ja uputab mehi, kes on tema või tema järve suhtes ebasõbralikud. Neile, kes järve hoiavad, võib ta tuua hea kalapüügiõnne ja päästa neid ka uppumise eest. Ühes loos tõstnud ta talvel järvest käe välja ning üks kalamees oli selle käe peale tõmmanud labakinda – seda kalameest saatis edaspidi hea kalaõnn.
1640. a hukati Söderköpingis kellamehena töötanud Peder Jönsson, kuna ta oli seksuaalvahekorras Sjöråga. Sellest andis võimudele märku tema naine. Peder tunnistas, et oli sjörå kutsunud kohale loitsuga. Sjörå lubas talle õnne jahil ja kalapüügil. Vastutasuks astus Peder temaga sugulisse vahekorda astuma ja keeldus oma naise voodist. Söderköpingi raekohus tõlgendas juhtunut nõidusena ja mõistis Peder Jönssoni surma. Kõrgem kohus kinnitas otsuse ja see viidi täide. Kuigi 17. sajandi Rootsis oli teisigi juhtumeid, mille puhul inimene mõisteti surma vahekorra eest mütoloogilise olendiga, on antud kaasus ainuke, mille puhul on kinnitatud otsuse täideviimine.
Juuli, 2022