Enam-vähem loode-kagusuunaline järv Tartust 4 km põhja pool, Vooremaa kaguotsast pisut lõunas. Järve pindala on 9,6 ha, sügavus 14,5 m (keskmine sügavus 5,1 m). Kõige sügavam on järv keskosast pisut kagu pool. Järve nõgu on väga järsult süvenev, kujunenud tõenäoliselt mingisse vanasse orundisse. Veekogu ümbritseb madal soine ala, järvest lääne pool on kaldad kaetud sega metsaga, mujal võsa ja heinamaaga. Kaldad on soised ja mudased, üksnes idakaldal leidub liivane ujumiskoht. Läänekaldale on rajatud Tartu Kalaspordiklubi paadisadam. Põhja katab paks mudakiht.
Sisse- ja väljavool (Suur-Emajõkke) kraavide kaudu. Järve vesi on kollakasroheline või sinepikollane ning vähe läbipaistev (1,4-1,5 m). Vesi on tugevasti kihistunud. 5 m sügavusel puudub hapnik täielikult.
Taimestikku oli 1973. a. keskmisel hulgal, taimeliike samuti (18).
Kalaafuna koosneb haugist, ahvenast, latikast, linaskist, särjest ja roosärjest. Veel 1950. aastate lõpus leidus Vasula järves rohkesti jõevähki.
Järvel on ka kultuurilooline tähtsus. Siin on kord puhkust veetnud Lydia Koidula ning sõjapäevil olnud paos Friedebert Tuglas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Küllaltki sügavas järves leidub särge, roosärge, ahvenat, haugi, latikat, linaskit. /
Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977