Vasula järv (Salatsi järv)
Pindala: 8,5haKaldajoone pikkus: 1864m
Keskmine sügavus: 5.00m
Maksimaalne sügavus: 9.99m
Veevahetuse skaala: nõrk (> 0,5 kuni 2)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 58.4355556
Long: 26.7230556
Vasula järv, ka Salatsi järv
Tartumaal, Tartu vallas, Lombi küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguPindala 8,2 ha, kaldajoon 1864 m, pikkus 800 m, laius 130 m, keskmine sügavus 5,1 m, suurim sügavus 14,5 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6480447 | 58°26'7" N |
| Y | 658979 | 26°43'21" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
Enam-vähem loode-kagusuunaline järv Tartust 4 km põhja pool, Vooremaa kaguotsast pisut lõunas. Järve pindala on 9,6 ha, sügavus 14,5 m (keskmine sügavus 5,1 m). Kõige sügavam on järv keskosast pisut kagu pool. Järve nõgu on väga järsult süvenev, kujunenud tõenäoliselt mingisse vanasse orundisse. Veekogu ümbritseb madal soine ala, järvest lääne pool on kaldad kaetud sega metsaga, mujal võsa ja heinamaaga. Kaldad on soised ja mudased, üksnes idakaldal leidub liivane ujumiskoht. Läänekaldale on rajatud Tartu Kalaspordiklubi paadisadam. Põhja katab paks mudakiht.
Sisse- ja väljavool (Suur-Emajõkke) kraavide kaudu. Järve vesi on kollakasroheline või sinepikollane ning vähe läbipaistev (1,4-1,5 m). Vesi on tugevasti kihistunud. 5 m sügavusel puudub hapnik täielikult.
Taimestikku oli 1973. a. keskmisel hulgal, taimeliike samuti (18).
Kalaafuna koosneb haugist, ahvenast, latikast, linaskist, särjest ja roosärjest. Veel 1950. aastate lõpus leidus Vasula järves rohkesti jõevähki.
Järvel on ka kultuurilooline tähtsus. Siin on kord puhkust veetnud Lydia Koidula ning sõjapäevil olnud paos Friedebert Tuglas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
KKR kood: VEE2075300
Vasula järv. Foto: Aime Sillaots
Enam-vähem loode-kagusuunaline järv Tartust 4 km põhja pool, Vooremaa kaguotsast pisut lõunas. Järve pindala on 9,6 ha, sügavus 14,5 m (keskmine sügavus 5,1 m). Kõige sügavam on järv keskosast pisut kagu pool. Järve nõgu on väga järsult süvenev, kujunenud tõenäoliselt mingisse vanasse orundisse. Veekogu ümbritseb madal soine ala, järvest lääne pool on kaldad kaetud sega metsaga, mujal võsa ja heinamaaga. Kaldad on soised ja mudased, üksnes idakaldal leidub liivane ujumiskoht. Läänekaldale on rajatud Tartu Kalaspordiklubi paadisadam. Põhja katab paks mudakiht.
Sisse- ja väljavool (Suur-Emajõkke) kraavide kaudu. Järve vesi on kollakasroheline või sinepikollane ning vähe läbipaistev (1,4-1,5 m). Vesi on tugevasti kihistunud. 5 m sügavusel puudub hapnik täielikult.
Taimestikku oli 1973. a. keskmisel hulgal, taimeliike samuti (18).
Kalaafuna koosneb haugist, ahvenast, latikast, linaskist, särjest ja roosärjest. Veel 1950. aastate lõpus leidus Vasula järves rohkesti jõevähki.
Järvel on ka kultuurilooline tähtsus. Siin on kord puhkust veetnud Lydia Koidula ning sõjapäevil olnud paos Friedebert Tuglas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Küllaltki sügavas järves leidub särge, roosärge, ahvenat, haugi, latikat, linaskit. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977