Põlvamaal, Valgjärve vallas, Kooli, Pikareinu, Puugi ning Valgjärve külade juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6441743 |
58°5'21" N |
Y |
655609 |
26°38'19" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Veepeegli pindala 65,8 ha, saarte pindala 0,8 ha, pindala kokku 66,6 ha, keskmine sügavus 3,2 m, suurim sügavus 5,5 m, pikkus 1 390 m, laius 760 m, kaldajoone pikkus 5 100 m
Valgala pindala 4,9 km2, veevahetus 1 kord aastas
Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning rohketoiteline
Registri kood VEE2107700
Järv on laugete ja madalate kallastega. Künkad järve ümbruses on madalad, moreense, kruusase või liivase pinnakattega. Põhjakallast katab mets, läänes ja idas ulatuvad järveni põllud, lõunas on Valgjärve park oma põliste tammedega. Järv on ida-lääne suunas võrdlemisi piklik, võrdlemisi liigestatud kaldajoonega. Järves on kolm metsast saart - kaks Mustsaart ja üks Pajusaar. Lõunakaldal pargi kohal on head liivast või kruusast kaldavöödet.
Läbivool on võrdlemisi nõrk. Järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (1,0-1,4 m), üsna hästi segunev ja soojenev. Väga karmidel talvedel on jäänud ummuksile.
Taimeliike oli 1954 a. rohkesti (25). Järves toimub sinivetikate õitsemine.
Kalafaunas on tähtsal kohal latikas ja särg, ohtramalt leidub ka ahvenat ja haugi. Esinevat roosärge, hinku, linaskit ja nurgu. 19. sajandil oli väga vähirikas.
Muistendites räägitakse, et Valgjärve tekkimise põhjustanud õe ja venna või isa ja tütre abiellumine, kerjaja äraajamine jne. Tõenäoliselt on järv oma nime saanud kunagise selge vee ja liivase kalda tõttu. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/