Otepää lähedal on Valgjärv. Selle tekkimisest räägitakse nii: Korra hakanud kõvasti müristama. Laps tulnud väljast ja ütelnud emale: "Mi valge tule müristen." (Valgeks kutsutud talu valget härga). Asi jäänudki sellega. Äkki aga hakkas taevast vihma kallama, uputanud terve maakoha ära. Nii tekkinudki Valgjärv. Härg pole mitte talu oma olnud, vaid üks niisugune järve vaim, kes järvele uut kohta otsides ise ees käinud. Et laps härga "mi valgeks" nimetas, hakatud järvegi Valgjärveks kutsuma.
......
Vanasti elanud kaks mõisahärrat. Üks elanud Valgimõisas ja teine elanud kuskil kaugemal. Need olnud teineteisega lähemad sugulased. See, kes Valgimõisas elanud, sellel olnud tütar, aga teisel poeg. Need tahtnud teineteisega abielluda, aga ka sel ajal ei laulatatud lähemaid sugulasi. Kuid sellest keelust hoolimata pidasid nad vargsi pulmad. Kui olid pulmad alanud, tuli üks vana sant armuandeid otsima, aga pulmamajast ei antud midagi. Rikkamad ütelnud: "Vaestele pole siin ruumi, rikkaid on küllalt.” Sant pöörnud ümber ja läinud ära. Minnes tulnud sandile veel vastu inimesi, kes läinud ka pulma. Sant ütelnud: "Ärge minge sinna, seal juhtub täna suur õnnetus!” Kuid rikkad naersid sandi kõnet ja läksivad ikka edasi. Sant läinud lähedaloleva saunamehe juurde, seal palunud ta öömaja. Vanakesele lubatud lahkesti. Siis küsinud sant süüa, kuid saunamees vastas: "Meil ei ole midagi!” Sant vastanud: "Teil on ju lehm, tapke lehm ära!” Saunamees teinud ka sandi õpetuse järele. Kui liha oli ära keedetud ja kõhud täis söödud, ütelnud sant saunamehele: "Vii lehma jalad ja pää lauta, pane jalad igaüks ühte nurka ja pää keset lauta.” Siis heidatud magama. Enne keskööd ajas sant saunamehe üles ja ütelnud: "Mine välja ja vaata, kas midagi näete!” Saunamees läinud välja ja vaadanud ümberringi, siis tulnud ta tuppa tagasi. Sant küsinud: "Mis nägid?” Saunamees vastanud: "Ei midagi.” Siis heitnud nad kõik jälle magama. Pääle keskööd ajanud sant saunamehe jälle üles ja ütelnud: "Mine nüüd välja vaatama.” Saunamees vaadanud jälle ümberringi ja tulnud tuppa tagasi ja sant küsinud: "Mis nägid?” Saunamees vastanud: "Ei midagi, aga natuke nagu veekohinat oleks kuulda.” Jälle heitavad kõik magama. Kui hommik hakanud koitma, ütelnud sant jällegi saunamehele: "Mine nüüd välja.” Saunamees läinud ja tagasi tulles küsinud sant: "Mis nägid?” Saunamees vastanud: "Vett on ju kõik kohad täis.” Sant käskinud minna lauda juurde vaatama, aga saunamees ütelnud: "Ei tea, kuidas lauda juure saab, vesi on ju igal pool ees.” Sant ütelnud: "Tee kohal ei ole vesi kuigi sügav.” Nüüd läinud saunamees lauda juurde. Igas lauda nurgas olnud üks lehm, aga keset lauta suur pull. Mõisast ei olnud aga midagi järgi jäänud, ainult vesi lainetanud tasaselt, nagu oleks see järv juba aastaid seal olnud. Järvest olevat ka praegugi veel nagu tee läbi. Kui päike paistab ja järv peegelsile, olevat Valgemõisa veest näha ja majade vahel nagu oleks inimesi näha. Sellest saadik saigi Valgimõisa kohale tekkinud järv nimeks Valgjärv. Järve asukoht Võrumaal Valgjärve vallas Kanepi kihelkonnas.
ERA II 242, 655/9 (1) < Kanepi khk., Kooraste v., Kaagvere k. - Kaisa Ingver, Kaagvere algkooli õpilane < Mari Ingver, 89 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Allikad:
http://www.valgark.ee/Kohamuistendid.htm#_Toc203377507
http://www.folklore.ee/lepp/hargla/?sel_id=2