Otsingu tulemused:
1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala
Väinjärv (Veinjärv)
Väinjärv, ka Veinjärv
Järvamaal, Koeru vallas, Ervita ja Väinjärve külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguJärvest voolab välja Väinjärve oja
Veepeegel 35,9 ha, saared 0,3 ha, pindala kokku 36,2 ha; kaldajoon 4556 m, pikkus 1360 m, laius 470 m, keskmine sügavus 5,6 m
Veepeegel 35,9 ha, saared 0,3 ha, pindala kokku 36,2 ha; kaldajoon 4556 m, pikkus 1360 m, laius 470 m, keskmine sügavus 5,6 m
Valgala 26 km2
Keskpunkti koordinaadid:
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Suurim järv Järva maakonnas. Paikneb Koeru alevikust 4 km kagu pool, Pandivere kõrgustiku lõunaserval, soostunud tasandikul asuvas vaondis, mis on ühenduses Endla nõoga. Järve absoluutne kõrgus on 79,3 m, pindala 41,5 ha, suurim sügavus 11,5 m (keskmine sügavus 5,6 m). Väinjärv on lääne-ida suunas pikliku kujuga, kõige sügavam on järve keskel olevast saarest edela ja loode pool. Umbes 1 km järvest edela pool asub madal Ervita voor. Järve lääne- ja põhjakaldal on soised niidud, paiguti mets, põhjakaldal Väinjärve park ja loss, lõunas ja idas soo, mis on osalt uudismaaks muudetud. Kaldad on lausad. Põhjakaldal pargi ja ujula kohal ning lõunakalda keskosas on kallas ja kaldavööde liivane, mujal mudased. Idapoolne poolsaar on õõtsikulise kaldaga. Umbes 10 m kaugusel kaldast süveneb järv järsult.
Läbivool on nõrk. Heleroheline kuni rohekaskollane vesi on kogu aasta võrdlemisi läbipaistev (2,3-3,7 m), kuid üsna tugevasti kihistunud. Taimestik kattis 1954. ja 1973. a. 1/3 järvest ning koosnes 22 liigist. Planktonit ja põhjaloomastikku pole kuigi palju. Rohkesti leidub rohelist käsna.
Kalastikus on esikohal latikas ja särg, järgnevad ahven (on saadud kuni 49 cm pikkusi ja 1,77 kg raskusi isendeid) ja haug; esinevad linask, luukarits, säinas ja mõni forell.
Järve linnustik on vaene. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Järvamaa suurim ja parim õngitsemisjärv. Kalapüük peamiselt paadist. Tõsisele õngitsejale pakuvad pinget eelkõige latikas ja linask, veel esinevad särg, ahven, haug, viidikas, kiisk, karp (andmed tabamisest just viimastel aastatel). /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6535362 | 58°56'25" N |
| Y | 620340 | 26°5'26" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2050300
KKR kood: VEE2050300
Väinjärv. Foto: akender
Suurim järv Järva maakonnas. Paikneb Koeru alevikust 4 km kagu pool, Pandivere kõrgustiku lõunaserval, soostunud tasandikul asuvas vaondis, mis on ühenduses Endla nõoga. Järve absoluutne kõrgus on 79,3 m, pindala 41,5 ha, suurim sügavus 11,5 m (keskmine sügavus 5,6 m). Väinjärv on lääne-ida suunas pikliku kujuga, kõige sügavam on järve keskel olevast saarest edela ja loode pool. Umbes 1 km järvest edela pool asub madal Ervita voor. Järve lääne- ja põhjakaldal on soised niidud, paiguti mets, põhjakaldal Väinjärve park ja loss, lõunas ja idas soo, mis on osalt uudismaaks muudetud. Kaldad on lausad. Põhjakaldal pargi ja ujula kohal ning lõunakalda keskosas on kallas ja kaldavööde liivane, mujal mudased. Idapoolne poolsaar on õõtsikulise kaldaga. Umbes 10 m kaugusel kaldast süveneb järv järsult.
Läbivool on nõrk. Heleroheline kuni rohekaskollane vesi on kogu aasta võrdlemisi läbipaistev (2,3-3,7 m), kuid üsna tugevasti kihistunud. Taimestik kattis 1954. ja 1973. a. 1/3 järvest ning koosnes 22 liigist. Planktonit ja põhjaloomastikku pole kuigi palju. Rohkesti leidub rohelist käsna.
Kalastikus on esikohal latikas ja särg, järgnevad ahven (on saadud kuni 49 cm pikkusi ja 1,77 kg raskusi isendeid) ja haug; esinevad linask, luukarits, säinas ja mõni forell.
Järve linnustik on vaene. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Järvamaa suurim ja parim õngitsemisjärv. Kalapüük peamiselt paadist. Tõsisele õngitsejale pakuvad pinget eelkõige latikas ja linask, veel esinevad särg, ahven, haug, viidikas, kiisk, karp (andmed tabamisest just viimastel aastatel). /Õngitsemine. Tln., 2003/
Järve põhjakaldal on supelrand ja ujumiskoht.
Vt ka: Ralf Mae. Väinjärv. Kalastaja Nr 23
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977