Otsingu tulemused:

1. Ülemiste järv
2. Abel Ervin
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahven (Perca fluviatilis)
7. ahvenlased (Percidae)
8. Aknajärv [Kurtna järvestik]
9. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
10. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
11. Anne kanal
12. Araali meri
13. Belaja (Kama)
14. Doonau kiisk (Gymnocephalus baloni)
15. Eesti järvede loend
16. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
17. Elistvere järv (Kuru järv)
18. Endla järv
19. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
20. Friikala
21. Hanija järv
22. Harilik haug, haug (Esox lucius)
23. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
24. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
25. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
26. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
27. Immaku järv (Immakjärv)
28. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
29. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
30. Juusa järv (Kuningajärv)
31. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
32. Jõemõisa-Kaiu järvestik
33. Jõksi järv
34. Kaarnajärv (Kaarna järv)
35. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
36. Kahrila järv
37. Kaiavere järv
38. Kaiu järv
39. Kalaliha õngesöödana
40. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
41. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
42. Kallõtõ järv (Kallete järv)
43. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
44. Karijärv
45. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
46. Karsna järv
47. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
48. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
49. Kavadi (Kavati) järv
50. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
51. Kiidjärv
52. Kiisad (Gymnocephalus)
53. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
54. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
55. Kiisk (pärimus)
56. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
57. Kirikumäe järv (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv)
58. Kiruvere järv
59. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
60. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
61. Klooga järv
62. Koha (Sander lucioperca)
63. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
64. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
65. Koorküla järvestik
66. Koosa järv
67. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
68. Krevett õngesöödana
69. Kubija järv (Kubja järv)
70. Kuningvere järv
71. Kuremaa järv (Kurema järv)
72. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
73. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
74. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
75. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
76. Käsmu järv
77. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
78. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
79. Lasva järv
80. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
81. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
82. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
83. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
84. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
85. Lohja järv
86. Luts (Lota lota)
87. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
88. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
89. Maardu järv (Liivakandi järv)
90. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
91. Meelva järv (Mulva järv, Miilva järv)
92. Mudajärv (Paganamaa Mudajärv)
93. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
94. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
95. Mullutu-Suurlaht
96. Murati järv
97. Mutt
98. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
99. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
100. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
101. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
102. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
103. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
104. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
105. Narva veehoidla
106. Narva veehoidla elustikust
107. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
108. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
109. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
110. Nüpli järv
111. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
112. Pärimus: Õisu järv
113. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
114. Paidra järv
115. Palujüri järv (Palojüri järv)
116. Pangodi järv
117. Parika järv
118. Paunküla veehoidla
119. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
120. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
121. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
122. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
123. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
124. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
125. Pilkuse järv
126. Pille järv
127. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
128. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
129. Pulli järv (Pullijärv)
130. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
131. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
132. Raigastvere järv
133. Riksu laht (Riksu järv)
134. Ruhijärv (Ruhja järv)
135. Räpina järv (Räpina paisjärv)
136. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
137. Saadjärv (Saadrejärv)
138. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
139. Saarjärv (Misso Saarjärv)
140. Saesaare paisjärv
141. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
142. Soitsejärv (Suurjärv)
143. Soomkala
144. Sterletist kulinaarselt
145. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
146. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
147. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
148. Suursaar
149. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
150. Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
151. Tamula järv (Tamla järv)
152. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
153. tuulekala (pärimus)
154. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
155. Tõhela järv
156. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
157. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
158. Uhtjärv (Uhtijärv)
159. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
160. Vagula järv
161. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
162. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
163. Vaskna järv
164. Veisjärv (Veisejärv)
165. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
166. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
167. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
168. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
169. Viljandi järv
170. Vissi järv (Viritjärv)
171. Võrtsjärve alamvesikond
172. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
173. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
174. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
175. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
176. Väinjärv (Veinjärv)
177. Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
178. Ähijärv (Ahijärv)

Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)

Väinjärv. Ralf Mae
Väinjärvega puutusin esmakordselt kokku umbes 15 aastat tagasi, mil tollasel Eesti NSV Kalastajate Seltsi Paide klubil asus järve ääres kena kalastusbaas koos paadilaenutusega. Töötasime seal vahelduva eduga päris mitmel suvel – varahommikuti ja õhtuti käisime kalal, päeval aga laenutasime paate. Kui ilm juhtus olema vihmane ning sõitjaid vähe, sai kala püütud ka päeval – sildadelt oli paadikuuri juures toimuv kenasti silme all. Nii saigi järv koos sel-les leiduvate kalaliikidega ning püügipaikadega üksipulgi selgeks õpitud.

Väinjärv asub Kesk-Eestis, Koeru alevikust umbes 4 km kagu suunas. Tallinn-Tartu maantee poolt lähenedes tuleks Koeru peale keerata Mäekülast, Piibe maanteelt aga Kapust. Mõni kilomeeter Koerust Ervita poole ja kohal te oletegi.
Looduslikult on tegemist küllaltki ilusa veekoguga – kaldad on (raba)metsased, põhjakaldal asuvad mõisahoone ja park ning järveäärsetest rabadest võib korjata seeni, mustikaid, sinikaid, pohli, murakaid jms. Teatmeteostes antakse Väinjärve pindalaks ca 40 ha, maksimaalseks sügavuseks 11,5 ja keskmiseks sügavuseks ca 5 meetrit. Valdavaks on mudapõhi, lii-vapõhja esineb vähesel määral veekogu põhja- ja lõunakaldal. Järves on rohkesti põhjaallikaid ning vesi muutub sügavaks kiiresti, juba kalda lähedal. Väinjärve vesi on rohekas, ent, eriti suve alguse poole, küllaltki läbipaistev, seda just järve idaotsa jäävas Preedi “sopis”. Kaldaääred on enamasti palistatud roostikuga, mis muu-dab kalastamise kuivalt maalt problemaatiliseks. Mõnevõrra leevendavad püügipaikade nappust mitmed sillad ja purded, mis veele ligi võimaldavad pääseda, ent tõsisemat püügiretke ette võttes tuleks ikkagi kasutada paati – kas üritada laenata mõne kohaliku käest või võtta ühes enda oma. 

Pikemalt järves esinevatest kalaliiki-dest. Nagu arvata võib, on väga laialt levinud särg – teda on võimalik püüda pea kõikjalt, kust aga veele ligi pääseb ja ilma suurema sissesöötmisetagi, kusjuures keskmine kaal jääb vahemikku 50...150 grammi. Järves esineb ka väga suurt särge – mäletan, kui’s kunagi sai peibutuseks vette pillutud kilogrammide kaupa kruupe ning seejärel punasilmseid hiiglaseid kakutud – suuremate kaal oli liialdamata 300...400 grammi.
Massiliselt esineb ka viidikat, kes kasvab kogunisti nii suureks, et lugeja, tahtes suhteliselt väikese vaevaga pääseda viidikaga “Kalastaja” kalatabelisse, peaks rekordilisi isendeid jahtima just kõnealusest järvest. Samuti võiks koht huvi pakkuda ka võistlusõngitsejatele, seda just viidika-noppimise trenni mõttes – kui väidan, et minutis 10...30 kala saadakse, ei liialda.
Latikat on Väinjärvest, võrreldes teiste järvedega, kus olen kalastanud, tabada suhteliselt lihtne. Pisikest latikalipsu trehvab särjepüügil sekka vahekorras 1:4. Suuremate isendite tabamiseks, kes väljavõtmisel juba ka korralikku vastupanu osutavad ja püügimõnu pakuvad, tuleb teha eeltööd ja näha natuke vaeva – ent tulemused on enamasti mängimist väärt (latikapüügi nippidest kõnealusel järvel võite lugeda Kalastajast nr. 12). Suurim latikas, mille Väinjärvest kotti ajanud olen, kaalus 2,9 kg.
Tõsisel latikapüügil trehvab sekka ka päris korralikku linaskit. Minu viimased sihipärased linaskiretked Väinjärvele jäävad praeguseks küll aastate taha, mil suure kala püük käis raskemapoolse heiteõngega ja rakenduse sissesöödetud püügi- piirkonnas hoidmine oli lainetusega pea võimatu, ent vaatamata sellele tirisime välja täiesti arvestatavaid linaskeid, minu suurimaks jäi 2,5 kg-ne põrakas – isiklik rekord ka pärast möödundsuvist “nirvaa-nat” Endla järvel. Kui linask õnnestub alla meelitada, käitub ta söödaga julgelt ja võtab üsna kindlalt (püük peaks käima vähemalt 3 meetri sügavuselt). Väinjärve linaskid, erinevalt näiteks Endla järve lii-gikaaslastest, on värvuselt väga ilusad – kuldkollaste külgede ja erkpunaste silmadega, kusjuures mudamaitse, mis näiteks Endla järve linaskitel selgelt tuntav on, puudub Väinjärve omadel pea täielikult. Julgen väita, et harrastuskalastaja jaoks on tegemist väga hea latika- ja üle keskmise linaskijärvega.
Haugiga on lood isemoodi – järves teda on, ja sugugi mitte vähe, mida kin-nitab ka kevadine kudeaeg, aga tema kättesaamisega on (vähemasti minu puhul) lood kurvapoolsed. Mäletan, et kunagi ehtis klubi paadikuuri seina 9-kilose (kui mälu ei peta) veteröövli alalõualuu, mida meie, poisikesed, aukartusega eemalt silmitsesime, ent selline elukas on Väinjärves üldiselt suur haruldus. Isiklikult olen tabanud suurimana ligi kahekilose haugipoisi, aga peale seda tuleb ka tükk tühja maad – tavalise landihaugi kaal jääb kusagile kilo ringi, isegi alla selle. Ent võib-olla peitub kehvade landisaakide põhjus ka selles, et alati on olnud põhitegevuseks õngitsemine, spinninguga on saanud tegeleda suhteliselt vähem ja sihipäratult. Haugi jahtides soovitaksin siiski järel-vedamist.
Ahvenat esineb järves üsna igas mõõdus, ehkki püügil tabatakse 70% alla 100 grammi kaaluvaid triibusid. Kaks korda olen Väinjärves juhtunud isemoodi nähtusele – ahvenasupile, muudmoodi ma seda nimetada ei oskagi. Mõlemal korral oleme püüdnud kirptirguga üle sillaääre, ja ootamatult on hakanud ahven haarama piltlikult öeldes nii, et haagid ühe pisema otsa, ja selleks ajaks, kui ta pinda saad, on ta sõna otseses mõttes kaaslaste poolt otsast juba ära söödud – kusjuures vesi ümberringi keeb triibudest. Selline “tipp-hulluse” aeg kestis mõlemal korral um-bes pool tundi, seejärel vaibus tunni jooksul täielikult. Üldiselt võtab ahven Väinjärves täiesti normaalselt pisikest lanti, nii pöörlevat kui vabisejat, ja jällegi on tulemused paremad järgi vedades.
Kiiska juhtub õnge otsa üldiselt harva, sama lugu on ka säinaga. Ilusaid, ligi paarikiloseid säinaid võib mais-juunis hea õnne korral näha roostikus kõrkjate vahel peesitamas, aga kätte saada pole mul õnnestunud veel ühtegi. Kirjanduse andmeil on järve kunagi asustatud angerjat ja esinenud ka forelli, aga puuduvad andmed, et neid keegi ka tabanud oleks. Mõned aastad tagasi elas Väinjärves veel ka päris palju vähki.

Millal püüda? Latikapüügile tasub spetsiaalselt välja minna ja proovida kannatab juba aprillis-mais, ja hea õnne korral ei pruugi saagid sugugi kehvad olla, ent parim aeg nii latika- kui ka linaski-püügiks Väinjärvel algab minu kogemuste põhjal ikkagi juuli teisest poolest ja kestab, sõltuvalt sügisest, septembri lõpuni välja. Tõsisemaltvõetavad püügikohad asuvad järve keskosas paiknevate ja veekogu kahte ossa jagavate kõrkjasaarte (õige-mini poolsaarte) ääres, kus vesi sügavam, ja Preedi “kaela” juures. Püügikohta vali-des soovitan uustulnukal kulutada paar tundi sellele, et sõita päeval paadiga mööda rooäärseid ringi ja silmad lahti hoida: murtud või muljutud roog annab tunnistust kohtadest, kus eelnevad püüdjad ankrus on olnud. Algatuseks tasub end “istutada” niisuguste paikade lähedusse – võib juhtuda sissesöödetud kohale, aga sisse-söötmine ja latikapüük käivad teatavasti kokku nagu sukk ja saabas. Kuna veekogu pole väga suur, ei tohiks eelluure tegemi-ne oluliselt aega ega ihurammu kulutada.
Kes otsustab külastada Väinjärve koos perega, sellele teadmiseks, et järve põhjaküljes asub täiesti arvestatav liivarand hüppetorni ja korrastatud võrkpalliväljakutega. Mitmeks päevaks minejad saavad ööbida telgis või lähedalasuvas turismitalus.
Ahjaa – peaaegu oleksin unustanud. Kohalikud noored, kui nad just kalapüügi eesmärkidega järve ääres ei ole, las tegeleda omade asjadega, teie – enda omadega.
Mis muud, kui õnged selga, Väinjärvele ja – kivi kotti!


RALF MAE

Artikli aadress:
Kalastaja 23
http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,23,250