Otsingu tulemused:

1. Öfuguggi / Afuggafiskur (mürgikala Islandi folklooris)
2. Aadria kääbuslõhi, aadria forell (Salmo obtusirostris)
3. Abanti forell (Salmo abanticus)
4. Ahing (västar; angerjaahing)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahvenamaa
7. Akdere forell (Salmo chilo)
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Albaania forell (Salmo balcanicus)
12. Alpi forell (Salmo cenerinus)
13. Ambla jõgi (Albu jõgi)
14. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
15. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
16. Anadroomsus
17. Andmeid mudamaimu kohta. Meriforellist (raamat)
18. Anisakiaas (anisakidoos)
19. Antsla jõgi
20. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
21. Aravuse kalakasvandus
22. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
23. Arno
24. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
25. Baffini laht
26. Balkani forell (Salmo dentex)
27. Bass
28. Belaja (Kama)
29. Berberi forell (Salmo akairos)
30. Bete Lotto
31. Bigmouth
32. Böx
33. Catch and release
34. Charente jõgi
35. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
36. Colorado jõgi
37. Columbia jõgi
38. Como järv
39. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
40. Dinaari forell (Salmo farioides)
41. Draa forell (Salmo multipunctata)
42. Eesti joad
43. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
44. Eizenami forell (Salmo ezenami)
45. Elavhõbe (Hg)
46. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
47. Esna jõgi
48. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
49. Eurühaliinne
50. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
51. Fibreno forell (Salmo fibreni)
52. Filee
53. Fileenuga
54. Fileerimine
55. Forell (Salmo trutta)
56. Forell-röövpardkala (Raiamas bola)
57. Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid (Raamat)
58. Forellahvenad (Micropterus)
59. Forellgalaks (Galaxias truttaceus)
60. Forellramul (Capoeta trutta)
61. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
62. Galaksid (Galaxias)
63. Galax
64. Garda forell (Salmo carpio)
65. George'i järve petukoletis (USA)
66. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
67. Gnosjödraget
68. Graavikala
69. Graavitud lõhe
70. Haka
71. Hakk-kala
72. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
73. Halliste jõgi
74. Harilik haug, haug (Esox lucius)
75. Harjus (Thymallus thymallus)
76. Haug toidukalana
77. Heintz Karl
78. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
79. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
80. Härjanurme kalakasvandus
81. Idalõhed (Oncorhynchus)
82. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
83. Invincible (Nilsu)
84. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
85. Jõeelustik ehk potamobios
86. Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
87. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
88. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
89. Jämtland
90. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
91. Kaiavere järv
92. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
93. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
94. Kalakasvatus
95. Kalakasvatus Eestis
96. Kalakirjandus
97. Kalandus
98. Kalapääsud
99. Kalatiik
100. kappar
101. Karilatsi kalamajand
102. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
103. Karpkalakasvatus Eestis
104. Karpkalast kulinaarselt
105. Karusforell
106. Kaspia forell (Salmo caspius)
107. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
108. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
109. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
110. Keldi forell (Salmo ferox)
111. Kingtrout
112. Kirpvähilised
113. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
114. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
115. Kolga laht
116. Krevett õngesöödana
117. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
118. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
119. Kärbsed õngesöödana
120. Lõheema ja forelliema (islandi folkloor)
121. Landilugu: dr Heintz
122. Landilugu: Mepps
123. Landilugu: Nilsu
124. Landilugu: Räsänen
125. Landilugu: Toby
126. Landilugu: Ugly Duckling
127. Lendõngerull
128. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
129. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
130. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
131. Loðsilungur / Lodsilungur / Shaggi forell (mürgiforell Islandil)
132. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
133. Lohja järv
134. Loke
135. Lourose forell (Salmo lourosensis)
136. Lumë forell (Salmo lumi)
137. Lõhed (Salmo)
138. Lõhemarja-konks
139. Lõhepüük
140. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
141. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
142. Magribi forell (Salmo macrostigma)
143. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
144. Malloch Peter Duncan
145. Malma (Salvelinus malma)
146. Marinkad (Schizothorax)
147. Marmorforell (Salmo marmoratus)
148. Maroko forell (Salmo pellegrini)
149. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
150. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
151. MEPPS
152. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
153. Merisutt (Petromyzon marinus)
154. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
155. must bass
156. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
157. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
158. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
159. Mörrum (jõgi)
160. Naissaar
161. Nottinghami rull
162. Ohridi forell (Salmo letnica)
163. Okumusi forell (Salmo okumusi)
164. Osmootne rõhk
165. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
166. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
167. Pihtla kalakasvandus
168. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
169. Post, Ilme
170. Prespa forell (Salmo peristericus)
171. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
172. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
173. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
174. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
175. Põlula Kalakasvatuskeskus
176. Pähkla kalakasvatus
177. Päikesekalalased (Centrarchidae)
178. Röövpardkalad (Raiamas)
179. Rakfisk ehk norra hapukala
180. Ramulad (Capoeta)
181. Randal (Phoca vitulina)
182. Rannak Linda
183. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
184. Rize forell (Salmo rizeensis)
185. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
186. Roheforell (Salmo viridis)
187. Roosna-Alliku kalakasvandus
188. Räsänen
189. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
190. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
191. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
192. Seyhani forell (Salmo labecula)
193. Siig spordikalana Skandinaavias
194. Siirdekalad
195. Soomuste mahavõtmine
196. Spöket
197. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
198. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
199. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
200. Zeta forell (Salmo taleri)
201. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
202. Tartarkaste
203. Thor (lant)
204. Tigrise forell (Salmo tigridis)
205. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
206. Tiskre oja
207. Toby
208. Trolling Spoon (Nils Master)
209. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
210. Tursk eestlaste suus
211. Tuvikene, Arvo
212. Türgi forell (Salmo platycephalus)
213. Türreeni forell (Salmo cetti)
214. Ugly Duckling
215. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
216. Vagula järv
217. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
218. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
219. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
220. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
221. Vimb (Vimba vimba)
222. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
223. Visova forell (Salmo visovacensis)
224. Võistre järv (Võistvere järv)
225. Võldas (Cottus gobio)
226. väike tobias (nigli, väiketobias)
227. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
228. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
229. Väinjärv (Veinjärv)
230. Witch
231. Õngerulli ajalugu
232. Õngu noorkalakasvatus OÜ
233. Äntu ja Nõmme järved

Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)

Väinjärv. Ralf Mae
Väinjärvega puutusin esmakordselt kokku umbes 15 aastat tagasi, mil tollasel Eesti NSV Kalastajate Seltsi Paide klubil asus järve ääres kena kalastusbaas koos paadilaenutusega. Töötasime seal vahelduva eduga päris mitmel suvel – varahommikuti ja õhtuti käisime kalal, päeval aga laenutasime paate. Kui ilm juhtus olema vihmane ning sõitjaid vähe, sai kala püütud ka päeval – sildadelt oli paadikuuri juures toimuv kenasti silme all. Nii saigi järv koos sel-les leiduvate kalaliikidega ning püügipaikadega üksipulgi selgeks õpitud.

Väinjärv asub Kesk-Eestis, Koeru alevikust umbes 4 km kagu suunas. Tallinn-Tartu maantee poolt lähenedes tuleks Koeru peale keerata Mäekülast, Piibe maanteelt aga Kapust. Mõni kilomeeter Koerust Ervita poole ja kohal te oletegi.
Looduslikult on tegemist küllaltki ilusa veekoguga – kaldad on (raba)metsased, põhjakaldal asuvad mõisahoone ja park ning järveäärsetest rabadest võib korjata seeni, mustikaid, sinikaid, pohli, murakaid jms. Teatmeteostes antakse Väinjärve pindalaks ca 40 ha, maksimaalseks sügavuseks 11,5 ja keskmiseks sügavuseks ca 5 meetrit. Valdavaks on mudapõhi, lii-vapõhja esineb vähesel määral veekogu põhja- ja lõunakaldal. Järves on rohkesti põhjaallikaid ning vesi muutub sügavaks kiiresti, juba kalda lähedal. Väinjärve vesi on rohekas, ent, eriti suve alguse poole, küllaltki läbipaistev, seda just järve idaotsa jäävas Preedi “sopis”. Kaldaääred on enamasti palistatud roostikuga, mis muu-dab kalastamise kuivalt maalt problemaatiliseks. Mõnevõrra leevendavad püügipaikade nappust mitmed sillad ja purded, mis veele ligi võimaldavad pääseda, ent tõsisemat püügiretke ette võttes tuleks ikkagi kasutada paati – kas üritada laenata mõne kohaliku käest või võtta ühes enda oma. 

Pikemalt järves esinevatest kalaliiki-dest. Nagu arvata võib, on väga laialt levinud särg – teda on võimalik püüda pea kõikjalt, kust aga veele ligi pääseb ja ilma suurema sissesöötmisetagi, kusjuures keskmine kaal jääb vahemikku 50...150 grammi. Järves esineb ka väga suurt särge – mäletan, kui’s kunagi sai peibutuseks vette pillutud kilogrammide kaupa kruupe ning seejärel punasilmseid hiiglaseid kakutud – suuremate kaal oli liialdamata 300...400 grammi.
Massiliselt esineb ka viidikat, kes kasvab kogunisti nii suureks, et lugeja, tahtes suhteliselt väikese vaevaga pääseda viidikaga “Kalastaja” kalatabelisse, peaks rekordilisi isendeid jahtima just kõnealusest järvest. Samuti võiks koht huvi pakkuda ka võistlusõngitsejatele, seda just viidika-noppimise trenni mõttes – kui väidan, et minutis 10...30 kala saadakse, ei liialda.
Latikat on Väinjärvest, võrreldes teiste järvedega, kus olen kalastanud, tabada suhteliselt lihtne. Pisikest latikalipsu trehvab särjepüügil sekka vahekorras 1:4. Suuremate isendite tabamiseks, kes väljavõtmisel juba ka korralikku vastupanu osutavad ja püügimõnu pakuvad, tuleb teha eeltööd ja näha natuke vaeva – ent tulemused on enamasti mängimist väärt (latikapüügi nippidest kõnealusel järvel võite lugeda Kalastajast nr. 12). Suurim latikas, mille Väinjärvest kotti ajanud olen, kaalus 2,9 kg.
Tõsisel latikapüügil trehvab sekka ka päris korralikku linaskit. Minu viimased sihipärased linaskiretked Väinjärvele jäävad praeguseks küll aastate taha, mil suure kala püük käis raskemapoolse heiteõngega ja rakenduse sissesöödetud püügi- piirkonnas hoidmine oli lainetusega pea võimatu, ent vaatamata sellele tirisime välja täiesti arvestatavaid linaskeid, minu suurimaks jäi 2,5 kg-ne põrakas – isiklik rekord ka pärast möödundsuvist “nirvaa-nat” Endla järvel. Kui linask õnnestub alla meelitada, käitub ta söödaga julgelt ja võtab üsna kindlalt (püük peaks käima vähemalt 3 meetri sügavuselt). Väinjärve linaskid, erinevalt näiteks Endla järve lii-gikaaslastest, on värvuselt väga ilusad – kuldkollaste külgede ja erkpunaste silmadega, kusjuures mudamaitse, mis näiteks Endla järve linaskitel selgelt tuntav on, puudub Väinjärve omadel pea täielikult. Julgen väita, et harrastuskalastaja jaoks on tegemist väga hea latika- ja üle keskmise linaskijärvega.
Haugiga on lood isemoodi – järves teda on, ja sugugi mitte vähe, mida kin-nitab ka kevadine kudeaeg, aga tema kättesaamisega on (vähemasti minu puhul) lood kurvapoolsed. Mäletan, et kunagi ehtis klubi paadikuuri seina 9-kilose (kui mälu ei peta) veteröövli alalõualuu, mida meie, poisikesed, aukartusega eemalt silmitsesime, ent selline elukas on Väinjärves üldiselt suur haruldus. Isiklikult olen tabanud suurimana ligi kahekilose haugipoisi, aga peale seda tuleb ka tükk tühja maad – tavalise landihaugi kaal jääb kusagile kilo ringi, isegi alla selle. Ent võib-olla peitub kehvade landisaakide põhjus ka selles, et alati on olnud põhitegevuseks õngitsemine, spinninguga on saanud tegeleda suhteliselt vähem ja sihipäratult. Haugi jahtides soovitaksin siiski järel-vedamist.
Ahvenat esineb järves üsna igas mõõdus, ehkki püügil tabatakse 70% alla 100 grammi kaaluvaid triibusid. Kaks korda olen Väinjärves juhtunud isemoodi nähtusele – ahvenasupile, muudmoodi ma seda nimetada ei oskagi. Mõlemal korral oleme püüdnud kirptirguga üle sillaääre, ja ootamatult on hakanud ahven haarama piltlikult öeldes nii, et haagid ühe pisema otsa, ja selleks ajaks, kui ta pinda saad, on ta sõna otseses mõttes kaaslaste poolt otsast juba ära söödud – kusjuures vesi ümberringi keeb triibudest. Selline “tipp-hulluse” aeg kestis mõlemal korral um-bes pool tundi, seejärel vaibus tunni jooksul täielikult. Üldiselt võtab ahven Väinjärves täiesti normaalselt pisikest lanti, nii pöörlevat kui vabisejat, ja jällegi on tulemused paremad järgi vedades.
Kiiska juhtub õnge otsa üldiselt harva, sama lugu on ka säinaga. Ilusaid, ligi paarikiloseid säinaid võib mais-juunis hea õnne korral näha roostikus kõrkjate vahel peesitamas, aga kätte saada pole mul õnnestunud veel ühtegi. Kirjanduse andmeil on järve kunagi asustatud angerjat ja esinenud ka forelli, aga puuduvad andmed, et neid keegi ka tabanud oleks. Mõned aastad tagasi elas Väinjärves veel ka päris palju vähki.

Millal püüda? Latikapüügile tasub spetsiaalselt välja minna ja proovida kannatab juba aprillis-mais, ja hea õnne korral ei pruugi saagid sugugi kehvad olla, ent parim aeg nii latika- kui ka linaski-püügiks Väinjärvel algab minu kogemuste põhjal ikkagi juuli teisest poolest ja kestab, sõltuvalt sügisest, septembri lõpuni välja. Tõsisemaltvõetavad püügikohad asuvad järve keskosas paiknevate ja veekogu kahte ossa jagavate kõrkjasaarte (õige-mini poolsaarte) ääres, kus vesi sügavam, ja Preedi “kaela” juures. Püügikohta vali-des soovitan uustulnukal kulutada paar tundi sellele, et sõita päeval paadiga mööda rooäärseid ringi ja silmad lahti hoida: murtud või muljutud roog annab tunnistust kohtadest, kus eelnevad püüdjad ankrus on olnud. Algatuseks tasub end “istutada” niisuguste paikade lähedusse – võib juhtuda sissesöödetud kohale, aga sisse-söötmine ja latikapüük käivad teatavasti kokku nagu sukk ja saabas. Kuna veekogu pole väga suur, ei tohiks eelluure tegemi-ne oluliselt aega ega ihurammu kulutada.
Kes otsustab külastada Väinjärve koos perega, sellele teadmiseks, et järve põhjaküljes asub täiesti arvestatav liivarand hüppetorni ja korrastatud võrkpalliväljakutega. Mitmeks päevaks minejad saavad ööbida telgis või lähedalasuvas turismitalus.
Ahjaa – peaaegu oleksin unustanud. Kohalikud noored, kui nad just kalapüügi eesmärkidega järve ääres ei ole, las tegeleda omade asjadega, teie – enda omadega.
Mis muud, kui õnged selga, Väinjärvele ja – kivi kotti!


RALF MAE

Artikli aadress:
Kalastaja 23
http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,23,250