Hiiumaal, Kõrgessaare vallas, Leigri küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6526230 |
58°52'1" N |
Y |
415064 |
22°31'39" E |
Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Läänesaarte alamvesikond
Pindala 4,1 ha, suurim sügavus 1,5 m, pikkus 330 m, laius 250 m, kaldajoone pikkus 947 m
Pehme- ja tumedaveeline järv, segatoiteline
Registri kood VEE2051320
Hiiumaa keskosas, loode-kagusuunalises vagumuses asub kolmest järvest koosnev aheljärvestik. mis on tuntud Tihu järvede nime all. Kagupoolseim on Tihu Suurjärv, järgnevad Keskmine ja Kolmas järv. L. A. Mellini kaardil kannavad need Männamaa (Mönama) järvede nime.
Tihu Kolmandat järve piirab soo, ainult edelas ulatub kaldani männimets. Kaldad on soostunud, põhi kaetud mudaga, mille all on pehme savi. Kõige sügavam on järve edelaosa, seal on ka väike supluskoht.
Läbivool on nõrk ning vett tuleb sisse kraavi kaudu ümbritsevast soost, väljavool on kraavi kaudu Keskmisse järve. Suurvee ajal muutub järve pindala peaaegu võrdseks varasemaga.
Järve vesi on oran¾ika värvusega, põhjani läbipaistev, hästi segunev ja soojenev. Talvel jääb järv aga üsna tõenäoliselt ummuksile.
Taimestik koosnes 1958 a. umbes 15 liigist ja kattis peaaegu kogu järve, veepinnal valitsesid ujuv penikeel ja valge vesiroos.
Kalastikus esinevad ahven, särg, haug koger, võib kohata ka lutsu. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Tihu järved. Kalapüük Tihu Suurjärves ja Keskmises järves on praktiliselt võimatu seoses hõljuvmuda kihi suure paksusega. Kuigi järve sügavus võib olla kuni 2 meetrit, ei ületa veekihi paksus ka kõrge veeseisu korral ühte meetrit, tavaliselt on see 20-30 cm. /Õngitsemine, Tln 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/