Kalapeedia Otsing Kaastöö

Tihu järved, ka Männamaa järved, Mönama järved

Hiiumaa keskosas, loode-kagusuunalises vagumuses asub kolmest järvest koosnev aheljärvestik. mis on tuntud Tihu järvede nime all. Kagupoolseim on Tihu Suurjärv, järgnevad Keskmine ja Kolmas järv. L. A. Mellini kaardil kannavad need Männamaa (Mönama) järvede nime. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Tihu järved paiknevad ahelikuna kagu–loode-suunalises vagumuses. Kõige suurem ja ühtlasi kagupoolseim on Tihu Suurjärv (ka Tihu Esimene järv või Männamaa järv), mille pindala on 85 ha ja suurim sügavus vaid kuni pool meetrit. Loode poole liikudes jõuame 2,7 ha suuruse ja ainult pisut sügavama (kuni 0,6 m) Tihu Keskmise järveni (ka Tihu Teine järv). Järgmine 4,6 ha suurune Tihu Kolmas järv (ka Väikejärv) on ühtlasi sügavaim (kuni 1,5 m). Tihu järvestiku, eelkõige Suurjärve veetaset on 1930. aastal meetri jagu alandatud, seetõttu kujuneski siia madalaveeline ja pehmete kallastega veekogu, mis sobib hästi pesitsuspaigaks rikkalikule vee- ja soolinnustikule. Järves elab ka haruldane kirju- ehk apteegikaan (II kaitsekategooria). Järvi ümbritsevas Õngu ehk Tihu soos kasvab mitmeid ohustatud taimeliike, nagu atlantilise kliimaperioodi jäänuk – lääne-mõõkrohi, sookäpp ja alpi võipätakas (II kategooria), harilik porss (III kategooria) jt. Sooga piirnevas metsas on endale pesapaiga leidnud merikotkas. /Uudo Timm. Tihu Maastikukaitseala. Eesti loodus., 2004/01/

Uudo Timm. Tihu Maastikukaitseala. Eesti loodus., 2004/01 

Artikkel tervikuna:  http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel577_569.html

Järved on suuremalt jaolt soostunud õõtsikkallastega, ligipääs raskendatud. Kaladest leidub kokre ja väikest ahvenat, Tihu Suurjärves ka haugi. Kalapüük Tihu Suurjärves ja Keskmises järves on praktiliselt võimatu seoses hõljuvmuda kihi suure paksusega. Kuigi järve sügavus võib olla kuni 2 meetrit, ei ületa veekihi paksus ka kõrge veeseisu korral ühte meetrit, tavaliselt on see 20-30 cm.

Kuna tegemist on Tihu maastikukaitsealaga, tuleks eelnevalt tutvuda kaitsealal liikumise reeglitega. Samuti ei soovita järvi avastama minna omapead, st üksi, kuna tegemist on sooga. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Uudo Timm. Tihu Maastikukaitseala. Eesti loodus., 2004/01

Vladislav Kor¾ets. Õngitsemine. Tln., 2003