Otsingu tulemused:
1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala
Tamula järv (Tamla järv)
Tamula järv, ka Tamla järv
Võrumaal Võru linna ja Võru valla Roosisaare ja Võlsi külade juures asuv looduslik järv. Avalik veekoguJärve suubub Meegomäe oja; järvest lähtub Vahejõgi.
Veepeegli pindala 211 ha, kaldajoon 6465 m, pikkus 2080 m, laius 1560 m, keskmine sügavus 4,2 m, suurim sügavus 7,5 m.
Veepeegli pindala 211 ha, kaldajoon 6465 m, pikkus 2080 m, laius 1560 m, keskmine sügavus 4,2 m, suurim sügavus 7,5 m.
Maht 9715 tuhat m3. Valgala 14 km2.
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6414827 | 57°50'22" N |
| Y | 677239 | 26°59'5" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistumata; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2126200
Tamula järv. Foto: Nikolai Saduro /kalale.ee
Võru linnast vahetult edela pool olev ida-lääne suunas ovaalne järv. Ta absoluutne kõrgus on 69,1 m, pindala 231,3 ha, sügavus 7,5 m (keskmine sügavus 4,2 m); kõige sügavam on järv keskosast kirde pool. J. Käisi andmeil ulatus järv varem kagus kuni praeguse Võru raudteejaamani, põhjas kuni Kirumpää linnuse varemeteni, ümbritsedes poolrõngana praeguse Võru asukohta. Loodest järve ulatuv poolsaar - Roosisaar - oli varem nähtavasti saar. Aastail 1933-34, seoses nn. Itaalia kanali kaevamisega, alanes järve veetase umbes 1 m võrra. Järve vähenemine on jätkunud kuni viimase ajani. Kaldad on madalad, enamasti mudased. Ainult Võru linna kohal on liivast kallast, lõunas kohati savist kallast. Järve põhja katab enamasti paks (järve loodeosas üle 2 m) kiht väävelvesiniku lõhnaga muda. Linna kohal on ka kruusaseid-kiviseid kohti. K. Veberi andmeil leidub järves setteid 100 ha suurusel alal, kihi keskmine paksus on 1,3 m. Järve ümbruses on enam kui 150 ha suurusel alal järvelupja. Nagu näitavad R. Männili ja R. Pirruse uurimised, on järvemuda all kõikjal järvelupja; sellest nähtub, et järv on olnud varem lubjatoiteline. Järvest on leitud ürgveise sarvetükke.
Tamula järv on võrdlemisi vähese läbivooluga. Põhiline sissevool toimub Kubija oja kaudu, lisaks mõned kraavid. Väljavool on Võhandusse. Veetase kõigub aastas 1 m ulatuses.
Vesi on kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,8-1,2 m). Vesi ei ole eriti tugevasti kihistunud. Kuigi talvist ummuksile jäämist ei ole täheldatud, võib siiski oletada, et gaasire¼iim talvel halveneb.
Taimestikku oli 1957. ja 1973. a. järves keskmisel hulgal. Taimeliike leiti 27, nende hulgas leidus vähesel hulgal haruldasi taimi - väikest penikeelt ja haneheina. Füto- ja zooplanktonit ning põhjaloomastikku on rohkesti. Järve elustikku on lisandunud rändkarp.
Kalastikus domineerivad latikas, ahven ja särg, üsna arvukalt on ka haugi, kiiska ja koha. Leidub viidikar, säinast, roosärge, linaskit, lutsu, kokre, angerjat, võldast, nurgu, teibi, rünti, turba, hinku, vingerjat ja luukaritsat. Koha kasvab järves 10 kiloseks.
A. Järvekülje andmeil oli Tamula 19. sajandi lõpul ka üks meie paremaid vähijärvi. Aastal 1897 tõid aga Saksa vähikaupmehed nakatatud püünistega Tamulasse vähikatku.
Veelinde on Tamula järvel üsna rohkesti. Kõige arvukam ujulind on tuttpütt, esinevad lauk (vesikana), sinikael- ja rägapart, kalakajakas ja jõgitiir, rootsiitsitaja, kõrkja-roolind, hüüp jt.
Järve kirdekaldal asuv Võru park on võetud looduskaitse alla.
Tamula järve läänekaldal Roosisaare poolsaarel on noorema kiviaja asulakoht. Siin on elatud II aastatuhande esimesel poolel. Peale mitmesuguste tarbe- ja sõjariistade on asulakohalt leitud siinsetes paikades elutsenud loomade - ürgveise, sookilpkonna ja metskassi luid.
Tamula järv on andnud ainet ka rahvaloomingule.Enamasti käsitlevad muistendid Tamulat ja Vagulat koos. Jutustatakse mõlema järve rändamisest, sellest kuidas nad endile nime said, Tamulas elavast Vanapaganast jne. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Esineb ahven, haug, latikas, särg, nurg, viidikas, luts, roosärg, kiisk, koha, koger, linask, angerjas. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Vaata lisaks:
Pärimus: Vagula ja TamulaPärimus: Tamula järv