Kalapeedia Otsing Kaastöö

Järve suubub Meegomäe oja; järvest lähtub Vahejõgi.

Veepeegli pindala 211 ha, kaldajoon 6465 m, pikkus 2080 m, laius 1560 m, keskmine sügavus 4,2 m, suurim sügavus 7,5 m. 

Maht 9715 tuhat m³. Valgala 14 km².

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6414827	57°50'22" N
Y	677239	26°59'5" E

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Keskmise karedusega, kihistumata; kalgiveeline, rohketoiteline

KKR kood: VEE2126200

Tamula järv. Foto: Nikolai Saduro /kalale.ee

Võru linnast vahetult edela pool olev ida-lääne suunas ovaalne järv. Ta absoluutne kõrgus on 69,1 m, pindala 231,3 ha, sügavus 7,5 m (keskmine sügavus 4,2 m); kõige sügavam on järv keskosast kirde pool. J. Käisi andmeil ulatus järv varem kagus kuni praeguse Võru raudteejaamani, põhjas kuni Kirumpää linnuse varemeteni, ümbritsedes poolrõngana praeguse Võru asukohta. Loodest järve ulatuv poolsaar - Roosisaar - oli varem nähtavasti saar. Aastail 1933-34, seoses nn. Itaalia kanali kaevamisega, alanes järve veetase umbes 1 m võrra. Järve vähenemine on jätkunud kuni viimase ajani. Kaldad on madalad, enamasti mudased. Ainult Võru linna kohal on liivast kallast, lõunas kohati savist kallast. Järve põhja katab enamasti paks (järve loodeosas üle 2 m) kiht väävelvesiniku lõhnaga muda. Linna kohal on ka kruusaseid-kiviseid kohti. K. Veberi andmeil leidub järves setteid 100 ha suurusel alal, kihi keskmine paksus on 1,3 m. Järve ümbruses on enam kui 150 ha suurusel alal järvelupja. Nagu näitavad R. Männili ja R. Pirruse uurimised, on järvemuda all kõikjal järvelupja; sellest nähtub, et järv on olnud varem lubjatoiteline. Järvest on leitud ürgveise sarvetükke.
Tamula järv on võrdlemisi vähese läbivooluga. Põhiline sissevool toimub Kubija oja kaudu, lisaks mõned kraavid. Väljavool on Võhandusse. Veetase kõigub aastas 1 m ulatuses.

Vesi on kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,8-1,2 m). Vesi ei ole eriti tugevasti kihistunud. Kuigi talvist ummuksile jäämist ei ole täheldatud, võib siiski oletada, et gaasire¼iim talvel halveneb.

Taimestikku oli 1957. ja 1973. a. järves keskmisel hulgal. Taimeliike leiti 27, nende hulgas leidus vähesel hulgal haruldasi taimi - väikest penikeelt ja haneheina. Füto- ja zooplanktonit ning põhjaloomastikku on rohkesti. Järve elustikku on lisandunud rändkarp.

Kalastikus domineerivad latikas, ahven ja särg, üsna arvukalt on ka haugi, kiiska ja koha. Leidub viidikar, säinast, roosärge, linaskit, lutsu, kokre, angerjat, võldast, nurgu, teibi, rünti, turba, hinku, vingerjat ja luukaritsat. Koha kasvab järves 10 kiloseks.

A. Järvekülje andmeil oli Tamula 19. sajandi lõpul ka üks meie paremaid vähijärvi. Aastal 1897 tõid aga Saksa vähikaupmehed nakatatud püünistega Tamulasse vähikatku.

Veelinde on Tamula järvel üsna rohkesti. Kõige arvukam ujulind on tuttpütt, esinevad lauk (vesikana), sinikael- ja rägapart, kalakajakas ja jõgitiir, rootsiitsitaja, kõrkja-roolind, hüüp jt.

Järve kirdekaldal asuv Võru park on võetud looduskaitse alla. 

Tamula järve läänekaldal Roosisaare poolsaarel on noorema kiviaja asulakoht. Siin on elatud II aastatuhande esimesel poolel. Peale mitmesuguste tarbe- ja sõjariistade on asulakohalt leitud siinsetes paikades elutsenud loomade - ürgveise, sookilpkonna ja metskassi luid.
Tamula järv on andnud ainet ka rahvaloomingule.Enamasti käsitlevad muistendid Tamulat ja Vagulat koos. Jutustatakse mõlema järve rändamisest, sellest kuidas nad endile nime said, Tamulas elavast Vanapaganast jne. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/