Otsingu tulemused:
1. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
2. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
3. Aiauss
4. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
5. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
6. Arragoussetid / Sarregoussetid (merekääbused Guernsey saare folklooris)
7. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
8. Birjussa
9. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
10. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
11. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
12. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
13. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
14. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
15. Harilik mullauss (maauss)
16. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
17. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
18. Hulkharjasussid (Polychaeta)
19. Imiussid (Trematoda)
20. Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)
21. Jahumardika vastne (jahuuss)
22. Jussi järved
23. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
24. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
25. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
26. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
27. Kussie (jaapani järvekoletis)
28. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
29. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
30. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
31. Linajärv (Jussi Linajärv)
32. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
33. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
34. Metsprussakas
35. Mussie (järvekoletis Kanadas)
36. Mussoon
37. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
38. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
39. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
40. Nelikant-kaldauss
41. Osmussaar
42. Peen kõduuss
43. Piimjas soouss
44. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
45. Poola uss
46. Prussakas ja tarakan
47. Punane vihmauss (pool-ööuss)
48. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
49. Pärimus: Kaussjärv
50. Rakonda (Raconda russeliana)
51. Roheline mullauss
52. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
53. Roosa mullauss
54. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
55. Ruske käärtrull (Schistura russa)
56. Russalka
57. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
58. Shussebora (meredraakon Jaapanis)
59. Sinakas soouss
60. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
61. Susski, Vladimir
62. Suur mullauss
63. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
64. Sõnnikuuss
65. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
66. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
67. Traîcousse ehk Trécouche (veekoletis Prantsusmaal ja Belgias)
68. Tume vihmauss
69. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
70. Tõugussaare raba laugas
71. Ussikonks (säärekidadega konks)
72. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
73. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
74. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
75. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
76. Vihmauss (liigid)
77. Väheharjasussid
78. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
2. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
3. Aiauss
4. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
5. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
6. Arragoussetid / Sarregoussetid (merekääbused Guernsey saare folklooris)
7. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
8. Birjussa
9. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
10. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
11. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
12. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
13. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
14. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
15. Harilik mullauss (maauss)
16. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
17. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
18. Hulkharjasussid (Polychaeta)
19. Imiussid (Trematoda)
20. Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)
21. Jahumardika vastne (jahuuss)
22. Jussi järved
23. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
24. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
25. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
26. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
27. Kussie (jaapani järvekoletis)
28. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
29. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
30. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
31. Linajärv (Jussi Linajärv)
32. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
33. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
34. Metsprussakas
35. Mussie (järvekoletis Kanadas)
36. Mussoon
37. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
38. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
39. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
40. Nelikant-kaldauss
41. Osmussaar
42. Peen kõduuss
43. Piimjas soouss
44. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
45. Poola uss
46. Prussakas ja tarakan
47. Punane vihmauss (pool-ööuss)
48. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
49. Pärimus: Kaussjärv
50. Rakonda (Raconda russeliana)
51. Roheline mullauss
52. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
53. Roosa mullauss
54. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
55. Ruske käärtrull (Schistura russa)
56. Russalka
57. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
58. Shussebora (meredraakon Jaapanis)
59. Sinakas soouss
60. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
61. Susski, Vladimir
62. Suur mullauss
63. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
64. Sõnnikuuss
65. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
66. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
67. Traîcousse ehk Trécouche (veekoletis Prantsusmaal ja Belgias)
68. Tume vihmauss
69. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
70. Tõugussaare raba laugas
71. Ussikonks (säärekidadega konks)
72. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
73. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
74. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
75. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
76. Vihmauss (liigid)
77. Väheharjasussid
78. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
Sõnnikuuss
Sõnnikuuss (Eisenia foetida), ka harilik sõnnikuuss
Soome k tunkioliero, vene k navoznik, ingl k redworm, tiger worm, wiggler worm.
Peaaegu universaalne õngesööt, paljude kalade maiuspala. Kasvab kuni 13 cm pikkuseks, elab kõdunevas sõnnikus ja kompostis, teda leidub ka vanades solgiaukudes või prügimäel, kuid pole mullas ega tavalises lehekõdus. Viimase ajani oli sõnnikuuss ainus vihmaussiliik, keda aretati ja kasutati jäätmete töötlemiseks ning kompostmulla tootmiseks. Eestis kasvatatakse ja turustatakse sõnnikuussist aretatud ussitõugu "Staratel" ("Kaevur").
Vt Staratel, Vaata artiklit: 1779
Sõnnikuusse ja nende mullatootmisvõimet uuris juba Charles Darwin.
Esineb kahesuguseid sõnnikuusse: ühed on ühtlasemalt roosakaspunased ja tumedamad, teised "triibulisemad" - nende puhul eristuvad tumedamad segmendid selgemini heledamatest segmendivahedest. Viimased siplevad innukamalt ja on "elusamad". Erinevus võib olla tingitud sellest, et sõnnikuussil on alamliik Eisenia foetida andrei; mõnede väidete järgi on "andrei" siiski omaette liik, kuna omavahel nad hübriide ei anna. "Andrei" on harilikust sõnnikuussist tumedam.
Kui sõnnikuussi väheke tugevamini pigistada (nt konksule panemisel), eritub temast kollakas-rohekas nõre, millel on tugev, kirbe lõhn. See lõhn kajastub ka sõnnikuussi ladinakeelses nimes: foetida on ladina keeles ´haisev´. See lõhn on tõenäoliselt tekkinud selleks, et ründajaid eemale peletada, kuid kalastamise puhul näib "ussihais" kalu pigem ligi meelitavat.
Sõnnikuussid on väga vastupidavad ning neid võib varuda aegsasti enne kalale minekut. Õngekonksul püsivad hästi. Kasutatakse nii suvisel õngitsemisel kui ka talikalastusel. Vahel on ahvenate või latikate õngitsemisel parimaks õngesöödaks.
Sõnnikuusse kasutatakse hakituina ka peibutussöötade koostises.
Allikad:
V.Korþets, Õngitsemine. Tln., 2003