Otsingu tulemused:
1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala
Saunja laht
Saunja laht
Haapsalu lahe idapoolseim osa, asub Läänemaal Noarootsi, Oru ja Ridala vallas.
Lahe keskpunkti geograafilised koordinaadid: 58° 59′ 02″ N, 23° 38′ 10″ E.
Veepeegli pindala 7,46 km².
Lahte suubuvad Taebla jõgi ja Võnnu oja, laht kuulub Väinamere hoiualasse, lahe kallastel on Silma looduskaitseala.
Saunja laht. Foto: Uudo Timm/ loodus.keskkonnainfo.ee
Saunja laht on piklik loode-kagusuunaline veekogu, mille pikkus on umbes 5,5 km ja suurim laius lahesuu juures on umbes 2,2 km.
Lahesuu (Killaste silm) on lahe edelaosas, selle laius on umbes 400 m.
Saunja lahte eraldab Tahu lahest Võnnu poolsaar. Killaste silmas on Killasterahu. Saunja lahe lõunakaldal, Taebla jõe suudmest läänes on Kirimäe poolsaar ja Saarenina (neem), põhjapoole jääb Rohelserahu. Lahesuu vastas lahe keskel on Valgerahu. Võnnu poolsaare idaranniku lähedal on Keskmiserahud, Kadrinarahud, Kajakarahu. Saunja lahe idakalda lähedal on Kõrgrahu, Põdrarahu, Mihklirahu. Saunja lahe põhjatipust itta jääb Riimi meri, mida eraldab lahest Riimisaar (poolsaar).
Põhja poole jääb Saaremõisa laht, mida käsitletakse ka rannajärvena. Lahe idarannikul on ka neemed Laevanina ja Taganina.
Keskkonnaregistri kood VEE3317050.
Saunja lahe pindala on ligikaudu 880 ha. Lahe keskmine sügavus on 0,6 m, maksimaalselt 1,5 m. Veetaset mõjutavad oluliselt tuuled - idatuultega veetase langeb, läänetuultega tõuseb. Kuna laht on madal ja väga aeglase veevahetusega, jääb laht kergesti ummuksisse ning esineb hapnikupuudusest tingitud kalade suremist.
Saunja lahte ääristavad suured roostikud. Viimastel aastatel on maastikuilme oluliselt muutunud, sest 2003.-2006. aastal taastati Life-Nature projekti raames ulatuslikult rannaniite. Lahte ääristab suur kitsas poolsaar - Võnnussaar.
Saunja laht on Väinamere piirkonnas oluline mageveekalade kudemisala. Põhilised kalaliigid on koger, hõbekoger, haug, särg ning roosärg. Varasematel aegadel on Saunja laht olnud väga oluline kudemisala säinale. Kokku on siit püütud 30 kalaliiki. Saunja laht on populaarne nii kutseliste kui ka harrastuskalameeste seas.
Väga põnev ja liigirikas on Saunja lahe linnustik. Lahes paikneb 44 väikest laidu, mis on oluliseks pesitsuspaigaks veelindudele. Siinsetel laidudel paiknevad kaitseala suurimad jõgitiiru ning naerukajaka kolooniad, palju pesitseb ka tuttpütte. Lahe kaldaroostikes pesitsevad hüüp, roo-loorkull, hallhani, kühmnokk-luik ning arvukalt värvulisi. Arvukamad läbirändajad on viupart, tuttvart, punapea-vart, kühmnokk-luik, laululuik, väikeluik, hallhani, rabahani, suur-laukhani, valgepõsk-lagle ja lauk. Septembri teisel poolel ja oktoobri alguses on muljetavaldav tuhandete sookurgede (maksimaalselt 8000 lindu) ööbimislend päikeseloojangu ajal.
Üle-euroopalise tähtsusega elupaikadest on olulisemad laiad madalad merelahed ning rannaniidud. /www.lk.envir.ee/
Särg, ahven, haug roosärg, karp, koger, säinas. Kalapüük piirangutega. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad
www.lk.envir.ee
http://et.wikipedia.org