Saunja laht

Haapsalu lahe idapoolseim osa, asub Läänemaal Noarootsi, Oru ja Ridala vallas.

Lahe keskpunkti geograafilised koordinaadid: 58° 59′ 02″ N, 23° 38′ 10″ E.

Veepeegli pindala 7,46 km².

Lahte suubuvad Taebla jõgi ja Võnnu oja, laht kuulub Väinamere hoiualasse, lahe kallastel on Silma looduskaitseala.

Saunja laht. Foto: Uudo Timm/ loodus.keskkonnainfo.ee

Saunja laht on piklik loode-kagusuunaline veekogu, mille pikkus on umbes 5,5 km ja suurim laius lahesuu juures on umbes 2,2 km.

Lahesuu (Killaste silm) on lahe edelaosas, selle laius on umbes 400 m.

Saunja lahte eraldab Tahu lahest Võnnu poolsaar. Killaste silmas on Killasterahu. Saunja lahe lõunakaldal, Taebla jõe suudmest läänes on Kirimäe poolsaar ja Saarenina (neem), põhjapoole jääb Rohelserahu. Lahesuu vastas lahe keskel on Valgerahu. Võnnu poolsaare idaranniku lähedal on Keskmiserahud, Kadrinarahud, Kajakarahu. Saunja lahe idakalda lähedal on Kõrgrahu, Põdrarahu, Mihklirahu. Saunja lahe põhjatipust itta jääb Riimi meri, mida eraldab lahest Riimisaar (poolsaar).

Põhja poole jääb Saaremõisa laht, mida käsitletakse ka rannajärvena. Lahe idarannikul on ka neemed Laevanina ja Taganina.

Keskkonnaregistri kood VEE3317050.

Saunja lahe pindala on ligikaudu 880 ha. Lahe keskmine sügavus on 0,6 m, maksimaalselt 1,5 m. Veetaset mõjutavad oluliselt tuuled - idatuultega veetase langeb, läänetuultega tõuseb. Kuna laht on madal ja väga aeglase veevahetusega, jääb laht kergesti ummuksisse ning esineb hapnikupuudusest tingitud kalade suremist.

Saunja lahte ääristavad suured roostikud. Viimastel aastatel on maastikuilme oluliselt muutunud, sest 2003.-2006. aastal taastati Life-Nature projekti raames ulatuslikult rannaniite. Lahte ääristab suur kitsas poolsaar - Võnnussaar.

Saunja laht on Väinamere piirkonnas oluline mageveekalade kudemisala. Põhilised kalaliigid on koger, hõbekoger, haug, särg ning roosärg. Varasematel aegadel on Saunja laht olnud väga oluline kudemisala säinale. Kokku on siit püütud 30 kalaliiki. Saunja laht on populaarne nii kutseliste kui ka harrastuskalameeste seas.

Väga põnev ja liigirikas on Saunja lahe linnustik. Lahes paikneb 44 väikest laidu, mis on oluliseks pesitsuspaigaks veelindudele. Siinsetel laidudel paiknevad kaitseala suurimad jõgitiiru ning naerukajaka kolooniad, palju pesitseb ka tuttpütte. Lahe kaldaroostikes pesitsevad hüüp, roo-loorkull, hallhani, kühmnokk-luik ning arvukalt värvulisi. Arvukamad läbirändajad on viupart, tuttvart, punapea-vart, kühmnokk-luik, laululuik, väikeluik, hallhani, rabahani, suur-laukhani, valgepõsk-lagle ja lauk. Septembri teisel poolel ja oktoobri alguses on muljetavaldav tuhandete sookurgede (maksimaalselt 8000 lindu) ööbimislend päikeseloojangu ajal.

Üle-euroopalise tähtsusega elupaikadest on olulisemad laiad madalad merelahed ning rannaniidud. /www.lk.envir.ee/

Särg, ahven, haug roosärg, karp, koger, säinas. Kalapüük piirangutega. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad

www.lk.envir.ee

http://et.wikipedia.org