Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)

Pabra järv, ka Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv

Võrumaal, Misso vallas, Kossa, Kriiva ning Toodsi külade juures asuv avalik järv

Paikneb Haanja kõrgustiku kaguosas

Järvest voolab välja Lidva oja

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6390276

57°36'31" N

Y

702553

27°23'22" E

Vesikond: Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond

Pindala 75,9 ha, keskmine sügavus 2,4 m, suurim sügavus 3,6 m, pikkus 2 010 m, laius 850 m, maht 2 325 tuh m3, kaldajoone pikkus 5 559 m

Valgala pindala 36,5 km2, veevahetus 4 korda aastas

Pehme- ja heledaveeline järv, poolhuumustoiteline

Registri kood VEE2156700

Ida-lääne suunas piklik järv Eestimaa ja Venemaa piiril, Luhamaalt 3,5 km kagu pool. Kõige sügavam koht on kagukalda lähedal. Järve keskosast lõuna pool on üsna suur laht ja selles väike saareke. Järve ümbritsevad soostunud niidud, põõsastikud, paiguti ka põllud ja metsatukad. Järvest edelas on raba ja Griva küla, lõunakaldal Bobrovo küla ja endine pioneerilaager, põhja pool Tootsi küla. Kaldad on laugjad ja enamasti liivased, paiguti õõtsikulised. Sügavamal 1-2 m paksune mudakiht. Kaldal on linaleokive.

Läbivool ei ole kuigi tugev. Suurvee ajal tõuseb vesi kuni 1 m. Pabra järve vesi on rohekas- kuni pruunikaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,4-2,7 m), hästi segunev ja soojenev. Mõnel talvel võib esineda hapnikuvaegus.

Taimestik oli 1973 a. liigirikas (23 liiki). Fütoplanktonit on keskmiselt. V. Kõvaski andmeil leidub haruldasi ikkesvetikaid. Zooplankton on liigirikas, hulgalt keskmine. Küüriku, hiidlondiku, järve-jämekoodiku kõrval esineb meil väga haruldane vesikirbuline Macrothrix rosea. Põhjaloomastikku on vähe.

Järves on kõige ohtramalt ahvenat ja särge - järgevad haug, koger, linask, kiisk, roosärg, luts, vingerjas ja säinas. Varem on järves olnud suurel hulgal jõevähki.

Järv on väärtuslik suplus- ja puhkekohana, sobilik kalastamiseks. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/