Võrumaal, Misso vallas, Kossa, Kriiva ning Toodsi külade juures asuv avalik järv
Paikneb Haanja kõrgustiku kaguosas
Järvest voolab välja Lidva oja
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6390276 |
57°36'31" N |
Y |
702553 |
27°23'22" E |
Vesikond: Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Pindala 75,9 ha, keskmine sügavus 2,4 m, suurim sügavus 3,6 m, pikkus 2 010 m, laius 850 m, maht 2 325 tuh m3, kaldajoone pikkus 5 559 m
Valgala pindala 36,5 km2, veevahetus 4 korda aastas
Pehme- ja heledaveeline järv, poolhuumustoiteline
Registri kood VEE2156700
Ida-lääne suunas piklik järv Eestimaa ja
Venemaa piiril, Luhamaalt 3,5 km kagu pool. Kõige sügavam koht on kagukalda
lähedal. Järve keskosast lõuna pool on üsna suur laht ja selles väike saareke.
Järve ümbritsevad soostunud niidud, põõsastikud, paiguti ka põllud ja
metsatukad. Järvest edelas on raba ja Griva küla, lõunakaldal Bobrovo küla ja
endine pioneerilaager, põhja pool Tootsi küla. Kaldad on laugjad ja enamasti
liivased, paiguti õõtsikulised. Sügavamal 1-2 m paksune mudakiht. Kaldal on
linaleokive.
Läbivool ei ole kuigi tugev. Suurvee ajal tõuseb vesi kuni 1 m. Pabra järve
vesi on rohekas- kuni pruunikaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,4-2,7 m),
hästi segunev ja soojenev. Mõnel talvel võib esineda hapnikuvaegus.
Taimestik oli 1973 a. liigirikas (23 liiki). Fütoplanktonit on keskmiselt. V.
Kõvaski andmeil leidub haruldasi ikkesvetikaid. Zooplankton on liigirikas,
hulgalt keskmine. Küüriku, hiidlondiku, järve-jämekoodiku kõrval esineb meil
väga haruldane vesikirbuline Macrothrix rosea. Põhjaloomastikku on vähe.
Järves on kõige ohtramalt ahvenat ja särge - järgevad haug, koger, linask,
kiisk, roosärg, luts, vingerjas ja säinas. Varem on järves olnud suurel hulgal
jõevähki.
Järv on väärtuslik suplus- ja puhkekohana, sobilik kalastamiseks. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/