Meririst (Aurelia aurita)
Meririst ehk millimallikas (Aurelia aurita), karikloomade klassi kuuluv väike meduus. Elab peaaegu kõigis paras- ja troopikavöötme meredes (pole Ohhoota meres). Hoovustega jõuab ka arktilistesse piirkondadesse. DNA-uuringuteta on meriristi peaaegu võimatu eristada teistest sama perekonna liikidest.
Rahvapäraseid nimetusi: meremullikas, merevasikas, tüüding, merekell, merenatt, nõlk, nälk.
Enamasti tuntakse meriristi meduusi arengujärgus, kui ta on meres hõljuv ja satub sageli rannikuvetesse, tema polüübiarengujärk on märksa vähem tuntud.
Meriristi on lihtne ära tunda tema roosaka või kergelt lillaka värvuse järgi. Tema keha, lamenenud kummik, on läätsekujuline, läbipaistev ja sültjas. Selle läbimõõt võib soojades meredes ulatuda 40 sentimeetrini. Läbi läbipaistva kummiku paistavad kere keskel 4 hobuserauakujulist moodustist, mis on sugunäärmed. Keha alakülje keskel on suuava, mille ümber sugunäärmed asuvadki ja moodustavad roosaka õie- või ristitaolise kujundi, tavaliselt nelja-, harvem kolme-, viie- või kuueharulise.
Meririst lähendab oma kombitsad saagile; nende liikumine on nii õrn, et saak ei taju ohtu. Saak jääb suusagarate karvade külge kinni ja liigutatakse suuavasse. Seal asuvad tööle seedeensüümid, mis lagundavad toidu. Vähe on teada sellest, missuguseid toitaineid millimallikad vajavad, aga seedeensüümide põhjal saab oletada, et meririst suudab toota süsivesikuid, valke ja lipiide. Nähtavasti sööb ta igasugust loomset ainest, mis on piisavalt väike, et suusagarate karvade külge kinni jääda.
Meriristi relv on kõrverakud, kuid inimesele tema mürk ohtlik ei ole. Seevastu mõned loomaliigid on kõrverakkude suhtes väga tundlikud.
Meririst on üks vähestest söödavatest ainuõõsseliikidest. Meriristi püütakse Jaapanis ja Hiinas tuhandeid tonne aastas.
Püütud meduusidel lõigatakse suusagarad ära ning kummikut pestakse seni, kuni lima ja siseelundid on täielikult eemaldunud. Seega jääb edasiseks töötlemiseks üksnes looma vahehüüvend ehk mesoglöa. Meduusid soolatakse keedusoola ja maarjase seguga. Soolatud meduuse lisatakse salatitele, neid süüakse keedetult ja praetult, lisades pipart, nelki ja muskaatpähklit. Nad pole küll kuigi toitvad, kuid sisaldavad siiski valke, rasvu, süsivesikuid ja B-vitamiine.
Vietnamlased usuvad, et meriristist valmistatud roogade söömine on kasulik kõrgvererõhutõve all kannatavatele inimestele ja seedimishäiretega lastele.
Vikipeedia