Ainuõõssed (Coelenterata)

Ainuõõssed (Coelenterata), vees (peamiselt meres) elavate selgrootute loomade hõimkond, u 9000 liiki. Läbimõõt on 1 mm (mõned hüdraloomad) kuni 2,1 m (meriseen). Ehituselt enamasti radiaalsümmeetrilised, keha ühes otsas kombitsatega ümbritsetud suuava, mis talitleb ka pärakuna. Teise otsa, tallaga, kinnituvad nad substraadile. Kehasein koosneb kahest rakukihist (väline ekto- ja sisemine entoderm) ja nende vahel olevast rakutust ainest (mesoglöa). Põhiliselt moodustavad kehaseina epiteellihasrakud. Need sisaldavad endas lihaskiude müofibrille, mis paigutuvad väliskihis nii, et moodustavad pikilihaskihi ning sisekihis ringlihaskihi. Vaherakud on varurakud, millest moodustuvad vajalikku tüüpi keharakud. Ainuõõssetel esineb kehaõõs (gastraalõõs või gastrovaskulaarõõs), mis on ühenduses väliskeskkonnaga ainult suu kaudu. Sisekihi rakud eritavad seedenõresid gastraaalõõnde, kus toimub esialgne seedimine. Lõplik seedimine toimub sisekihi rakkude sees. Kõikidel ainuõõssetel asuvad ektodermis erilised mürgist nõret sisaldavad kõrverakud (nematotsüüdid). Neid kasutatakse ainult üks kord, sest pärast oma ülesande täitmist nad hukkuvad. Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi – vabalt ujuv meduus (üksik) ja sessiilne polüüp (sageli kolooniatena). Enamik ainuõõssetest on röövloomad. Hõimkonnas on 3 klassi: hüdraloomad, karikloomad ja õisloomad.

Vaata lisaks:

Meririst (Aurelia aurita)