Otsingu tulemused:
2. Carassius praecipuus (kogreliik)
3. Eesti jõgede loend
4. Eesti järvede loend
5. Funazushi ehk jaapani hapukoger
6. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
7. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
8. Hõbekoger (Carassius gibelio)
9. Hüüdre järv (Hüüdra järv) [Kooraste järvestik]
10. Idakogre liik Carassioides phongnhaensis
11. Idakogred (Carassioides)
12. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
13. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
14. Kahala järv
15. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
16. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
17. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
18. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
19. Kiiruimsete süstemaatika
20. Kivijärv (Koitjärve Kivijärv, Pillapalu Kivijärv)
21. Kodijärv (Väike Kodijärv)
22. Koerkalad (Umbra)
23. Koger (Carassius carassius)
24. Kogrõjärv (Kuura Kogrõjärv, Kuklase Kogrejärv)
25. Kogrõjärv (Saarjärve Kogrõjärv, Kaika Kogrejärv)
26. Kogrõjärv (Timpri Kogrõjärv, Timpre Kogrejärv)
27. Kogrõjärv (Ähijärve Kogrõjärv, Kogrejärv)
28. Kogred (Carassius)
29. Kogrejärv (Krüüdneri Kogrejärv)
30. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
31. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
32. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
33. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
34. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
35. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
36. Kuldkala (Carassius auratus)
37. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
38. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
39. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
40. Käsmu järv
41. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
42. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
43. Linajärv (Viitna Linajärv)
44. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
45. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
46. Maardu järv (Liivakandi järv)
47. Merikogerlased (Sparidae)
48. Mordva vetehaldjas
49. Mustjõe alamvesikond
50. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
51. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
52. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
53. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
54. Männikjärv [Endla järvestik]
55. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
56. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
57. Nüpli järv
58. Päriskarpkalalased (Cyprininae)
59. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
60. Pangodi järv
61. Pautsjärv (Kogrejärv)
62. Peipsi alamvesikond
63. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
64. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
65. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
66. Pupsi järv
67. Põrmu järv/Tsopa järv (Põrmujärv, Kogrejärv)
68. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
69. Rahkjärv (Mustjärv)
70. Ratva järv (Arvila järv)
71. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
72. Saka järv (Soka järv)
73. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
74. Sump (kumm, pandur, märss)
75. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
76. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
77. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
78. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
79. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
80. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
81. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
82. Võrtsjärve alamvesikond
83. Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
84. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
85. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
86. Väiku-Kuikli järv (Kuigli Kogrejärv)
87. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
88. Ähijärv (Ahijärv)
Männikjärv [Endla järvestik]
Männikjärv, ka Männikujärv
Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Tooma küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6527938 |
58°52'15" N |
|
Y |
630448 |
26°15'42" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 17,4 ha, keskmine sügavus 2 m, suurim sügavus 3 m, pikkus 540 m, laius 460 m, kaldajoone pikkus 1 699 m
Valgala pindala 1,1 km2, veevahetus 1 kord aastas
Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning segatoiteline
Registri kood VEE2052600
Pedjast 6,5 km loodes paiknev Männikjärv on suuruselt teine järv Endla soostikus.
Männikjärv asub soostiku idaserval, läänest piirab teda raba, lõunast ja idast madalsoo. Järv on ovaalse kujuga, väga madal (sügavus kuni 3 m, sellest vähemalt 1,1 m on pehmet muda).
Praktiliselt umbjärv. Vesi on hästi segunev ja
soojenev ning sisaldab suvel palju hapnikku - talvel võib jääda ummuksile. See
on põhjustanud kalade ja võib-olla ka kunagi siin esinenud suurte järvekarpide
hukkumise. Kollane kuni pruunikaskollane vesi on läbipaistev kuni mudani (1,3
m).
Männikjärve põhja katab peaaegu üleni taimestik, eriti levinud on kaldavee ja
veesisesed taimed. Männikjärv on ainus koht Eestis, kus kasvab väga haruldast
vahelmist näkirohtu (Najas intermedia). Eriti palju on seda taime leitud 1968
a. Pole selge, kas vahelmine näkirohi on relikt Suur-Endla ajast või siia sisse
toodud kunagise Kärde mõisniku v. Stackelbergi poolt, kes suure loodusesõbrana
on Endla soostikku toonud mitmeid loodusharuldusi - mõõkrohtu, soomurakat jne.
Et Männikjärv on talviti tihti ummuksisse jäänud, on kalastik märgatavalt
vaesunud (1970 a. alguses suri ühel talvel 3 tonni kalu). Järves leidub kokri,
linaskit ja vingerjat (vigiseja), vähem haugi ja särgi.
Peale ondatra elutseb järves ka saarmas. Männikjärv on üks põhjapoolsemaid
veekonna elupaiku Eestis.
Männikjärv on hinnatud kogrejärvena, kauni maastikuelemendina, eriti aga
taimharulduste kasvupaigana. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/