Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Koosa järv

Koosa järv

Tartumaal, Luunja ning Vara valdades,  Pajukurmu, Kargaja, Praaga ja Tähemaa külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6480822

58°25'44" N

Y

683607

27°8'38" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 282,7 ha, keskmine sügavus 1,2 m, suurim sügavus 1,9 m, pikkus 3 360 m, laius 1 240 m, kaldajoone pikkus 7 741 m

Valgala pindala 75,9 km2, veevahetus 5 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2075500

Koosa järve piiravad soo ja võsastunud heinamaad, kaldad on madalad, enamasti turbased ning põhja katab pehme tumepruun sapropeel, kaguosas aga turvas.

Järve voolab loodest Porijõgi, läänest magistraalkraav, väljavool on Lagina ja Koosa jõe kaudu Peipsisse. Suvel on järve vesi hästi segunev ja hapnikurikas, talvel aga jääb ummuksile ning külmub osalt põhjani. Kollase või kollakaspruuni vee läbipaistvus on umbes 1 m.

Hea seose tõttu Peipsiga on järv kalarikas, kuigi ta "vesi sureb" igal aastal (s.o. järv jääb ummuksile) ning kala kas hukkub või rändab välja. Kevadel tulevad järve taas uued kalad. Kalastik on liigirikas – domineerib ahven, sellele järgnevad särg, haug, latikas, säinas, kiisk, roosärg, koger, linask, nurg, teib, viidikas, tõugjas, vingerjas, angerjas, säga; harva on saadud isegi siiga, rääbist ja koha.

Ka linnustik on rikkalik. Peale naerukajakate koloonia on siin ka mustviireste koloonia, esinevad väikekajakas, jõgitiir, kalakajakas, räga-, sinikael- ja luitsnokk-part, tutt- ja punapea-vart, tuttpütt, lauk (vesikana), väikehuik (väike-vesivutt), roo-loorkull ja teised linnud.

Koosa järvel on tänu ühendusele Peipsiga suur kalamajanduslik tähtsus Peipsi kalade turgutus- ja kasvupaigana. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977/

Kaldad soostunud, kalapüük võimalik peamiselt paadist. Esineb ahven, särg, haug, linask, roosärg, koger, säinas, nurg, harvemini kiisk, angerjas, luts, latikas. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Emajõe Suursoo