Koosa järv

Koosa järv

Tartumaal, Luunja ning Vara valdades,  Pajukurmu, Kargaja, Praaga ja Tähemaa külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6480822

58°25'44" N

Y

683607

27°8'38" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 282,7 ha, keskmine sügavus 1,2 m, suurim sügavus 1,9 m, pikkus 3 360 m, laius 1 240 m, kaldajoone pikkus 7 741 m

Valgala pindala 75,9 km2, veevahetus 5 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2075500

Koosa järve piiravad soo ja võsastunud heinamaad, kaldad on madalad, enamasti turbased ning põhja katab pehme tumepruun sapropeel, kaguosas aga turvas.

Järve voolab loodest Porijõgi, läänest magistraalkraav, väljavool on Lagina ja Koosa jõe kaudu Peipsisse. Suvel on järve vesi hästi segunev ja hapnikurikas, talvel aga jääb ummuksile ning külmub osalt põhjani. Kollase või kollakaspruuni vee läbipaistvus on umbes 1 m.

Hea seose tõttu Peipsiga on järv kalarikas, kuigi ta "vesi sureb" igal aastal (s.o. järv jääb ummuksile) ning kala kas hukkub või rändab välja. Kevadel tulevad järve taas uued kalad. Kalastik on liigirikas – domineerib ahven, sellele järgnevad särg, haug, latikas, säinas, kiisk, roosärg, koger, linask, nurg, teib, viidikas, tõugjas, vingerjas, angerjas, säga; harva on saadud isegi siiga, rääbist ja koha.

Ka linnustik on rikkalik. Peale naerukajakate koloonia on siin ka mustviireste koloonia, esinevad väikekajakas, jõgitiir, kalakajakas, räga-, sinikael- ja luitsnokk-part, tutt- ja punapea-vart, tuttpütt, lauk (vesikana), väikehuik (väike-vesivutt), roo-loorkull ja teised linnud.

Koosa järvel on tänu ühendusele Peipsiga suur kalamajanduslik tähtsus Peipsi kalade turgutus- ja kasvupaigana.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977/

Kaldad soostunud, kalapüük võimalik peamiselt paadist. Esineb ahven, särg, haug, linask, roosärg, koger, säinas, nurg, harvemini kiisk, angerjas, luts, latikas. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Emajõe Suursoo