Otsingu tulemused:

1. Áfruvvá / Akkruva (saami merineitsi)
2. Šišiga (näkkolend slaavi ja komi folklooris)
3. Šulikunid (paharetid vene folklooris)
4. Ülemiste järv
5. Ülemiste järve soldat (pärimus)
6. Ülemiste järve vaht
7. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
8. Aaga ehk merikärnkonn (Rhinella marina)
9. Aare jõe koletis (jõekoletis Šveitsis)
10. Abakala (Ballerus ballerus)
11. Abeguwo (Melaneesia vihmajumalanna)
12. Abel Ervin
13. ABU
14. Adad / Hadad / Haddad / Iškur (ilmajumal Kaananis ja Mesopotaamias)
15. Adrud (Fucus)
16. aerjalalised (kopepoodid)
17. Aerjalgsed
18. Agassiz, Louis
19. Aglia
20. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
21. Agwe ehk Agive ehk Goue (merevaim Kariibi mere saartel)
22. Ahi / Vritra (naaga hinduismis)
23. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
24. Ahkiyyini (kummitus-luukere inuittide folklooris)
25. Ahtuba
26. Ahurani (veejumalikkus zoroastrismis)
27. ahven pärimuses
28. ahvenlased (Percidae)
29. Aidegaxto / Aide-gaizto / Lainogaixto (baski tormivaim või -jumalus)
30. Ainulõuglased (Monognathidae)
31. Aiu (Plecoglossus altivelis)
32. Aivazovski, Ivan
33. Ak Ana (merejumalanna türgi mütoloogias; tengrismis)
34. Aka / Aha / Eke / Ehe / Ekhe (Anatoolia jõejumalanna)
35. Akhlut (mõõkvaal-hunt inuiti folklooris)
36. Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
37. Akvaristika
38. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
39. alamik
40. alamvähid
41. Alara (veehaldjas turgi rahvaste mütoloogias)
42. Albasta / labasta / lobasta / lopasta (kuri veevaim vene folklooris)
43. Algangerjas (Protanguilla palau)
44. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
45. allikate loend
46. Aloosad (Alosa)
47. Altamaha-ha (veekrüptiid USAs)
48. Altja küla
49. Amazonas
50. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
51. Amhuluk / Atunkai (järvekoletis USAs Amhuluki järves)
52. Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
53. Amiran (gruusia kangelane)
54. Amudarja
55. André Thevet (prantsuse rändur ja õpetlane)
56. Angerjapüük lambasoolega
57. Angerjas (Anguilla anguilla)
58. Angerjas (pärimus)
59. Angerjas alkoholismiravimina
60. Angerjas jaapani köögis
61. Angersägad (Clarias)
62. Anisakiaas (anisakidoos)
63. Ankur
64. ankur (sümbolina)
65. Anslan, Viljo
66. Antšovetid (Cetengraulis)
67. Apkallu, ka Abgal (sumeri 7 pooljumalat)
68. Apsara (pooljumalanna hinduismis)
69. Araǵanaqlta'a (müütiline madu Argentiinas)
70. Arank / Arang / Anank / Yaran (türgi-tatari veevaim)
71. Aravuse kalakasvandus
72. Argentiinid
73. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
74. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
75. Artedi, Peter
76. Astelhaid (Centrophorus)
77. Astelraid (Dasyatis)
78. Astelrailased (Dasyatidae)
79. Az-I-Wu-Gum-Ki-Mukh-Ti (merekoletis inuiti folklooris)
80. Atabey (jumalanna Kariibi mere saartel)
81. Atarma. Minu elu Siberis (raamat)
82. Atlandi antšovet (Cetengraulis edentulus)
83. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
84. Atlandi okasahven (Trachyscorpia cristulata
85. Atlandi ookean
86. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
87. Atra-Hasis / Ziusudra / Ut-napištim (kangelane üleujutusmüüdis; mesopotaamia
88. Auksi järv
89. Austraalia nuutrai (Himantura dalyensis)
90. Avatša laht
91. Aycayia (merineitsi Kariibi mere saartel)
92. Baškiiri vetevaldjad
93. Baer
94. Bagiennik (sookoll Poolas)
95. Bahkauv (olend saksa folklooris)
96. Baikal
97. Baikali omul (Coregonus migratorius)
98. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
99. Balkani poolsaar
100. Balsax
101. Balzer
102. Balõkk
103. Bambus
104. Bambushaid (Chiloscyllium)
105. Bambushailased (Hemiscylliidae)
106. Bannik (idaslaavi saunavaim)
107. Barbados
108. barkantiin
109. Barneman / Barleman (kummitav veeolend Hollandis)
110. Bean-nighe / peseja (naisvaim šoti folklooris)
111. Beaufort Francis
112. Bellingshausen
113. Benzaiten / Benten / Benzaitennyo (Jaapani budistlik jumalanna)
114. Benue
115. Berberoka (rabakoletis Filipiinide mütoloogias)
116. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
117. Beri (kuri merevaim Maldiivide folklooris, furēta)
118. Bermuda kämp (globster)
119. Bestiaarium
120. Besuugo kalanimena
121. Bete Krokodil
122. Biogenees
123. Bismarcki heeringas
124. bissa
125. Boaistuau Pierre (XVI sajandi prantsuse kirjanik)
126. Boginka (kurivaim lääneslaavi mütoloogias)
127. Boguerones en vinagre
128. Bootsiad (Botia)
129. Borneo hallhai (Carcharhinus borneensis)
130. botriotsiidaris
131. botulism
132. Brosno järve koletis (veekrüptiid Venemaal)
133. Bukavac (veekoletis lõunaslaavi mütoloogias)
134. Bückling
135. Cabdorosaurus (veekrüptiid)
136. Caboclo d'Água (jõekoletis Brasiilia folklooris)
137. Caleuche (viirastuslaev Chiloe saarte mütoloogias)
138. Catch and release
139. CD Composite
140. Ceasg (merineitsi Šoti folklooris)
141. Cenote ehk tsenoot (maiade 'püha kaev')
142. Chaoskampf / Drachenkampf (võitlus draakonitega)
143. Chari jõgi
144. Cheval Gauvin (kuri hobune Prantsusmaal ja Šveitsis)
145. Chikuwa
146. Chinouya (vee-naine Jaapani folklooris)
147. Chipfalamfula (hiigelkala Aafrikas)
148. Cioppino
149. Clark, Eugenie
150. Colapesce (tegelane Lõuna-Itaalia folklooris)
151. Colatura di alici
152. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
153. Cooki väin
154. Dardevle
155. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
156. Dedej Ol / Dedej Ov (mägijuudi vetevaldjas)
157. Deltarannik
158. Devil-jack / Teemantkala (petukala Litholepis adamantinus)
159. Div perid (olendid kaasani tatarlaste ja baškiiride mütoloogias)
160. Djer-Su ehk Jer-Su (altai rahvaste maa-vee valdjas)
161. Doonau taimen (Hucho hucho)
162. Duel (Yo-Zuri)
163. Each-uisge (kuri veeolend šoti rahvausundis)
164. Eagle Claw
165. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
166. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
167. Ebameriangerjad (Paraconger)
168. Eesti järvede loend
169. Eesti Kalur
170. Eesti NSV järved ja nende kaitse (raamat)
171. Eesti NSV teeneline kalur
172. EFTTA
173. Eingana (madu-jumalanna Austraalias)
174. Elektriraid (Torpedo)
175. Elu Läänemeres (raamat)
176. Emajõe festival
177. Emajõe Lodjaselts
178. Emalaev
179. Endla järv
180. Enko / Enkō / Shibaten / Takiwaro (jõe-yokai Jaapanis)
181. Eppinger
182. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
183. Erem (Brasiilia mütoloogia)
184. Erinarkid (Heteronarce)
185. Erm Vaike
186. Erumia (hiigelmeduus Paapua Uus-Guineas)
187. Eurübia (kreeka merejumalanna)
188. Eveeni-evengi kalaroad
189. Faraonka (veeolend vene folklooris)
190. Faro (veejumal ja demiurg bambara mütoloogias)
191. Filtreerimine ehk filtrimine
192. Finlandia-Uistin Oy
193. Fjord
194. Flambeau
195. Fluorsüsinikust õngenöör
196. Fontus / Fons / Fontanus (Rooma veejumalus)
197. Fowleri mölliangerjas (Panturichthys fowleri)
198. Friikala
199. Friteerimine (valmistusviis)
200. Fugu
201. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
202. Fütoplankton
203. G.Loomis
204. Gaasyendietha (hiigelmadu Kanadas)
205. Galaksid (Galaxias)
206. Galapagose härghai (Heterodontus quoyi)
207. Galene (kreeka tasase mere jumalanna; nereiid)
208. Gangese nuutrai (Himantura fluviatilis)
209. Garappa (mütoloogiline olend Lõuna-Jaapanis)
210. Garneellased (Crangonidae)
211. Garum ja liquamen
212. Gentleman’s Relish
213. German (lõunaslaavi vihma- ja viljakusnukk)
214. Globster (krüptiid)
215. Gloucesteri meremadu (veekrüptiid USAs)
216. Gonger (kummitus põhjafriisi folklooris)
217. Gonggong (veejumal Hiina mütoloogias)
218. Grand'Gueule / Grande Goule (draakon Prantsusmaal)
219. Grannus / Grannos (keldi ravijumal)
220. Grindylow (veekoletis inglise folklooris)
221. Guaniin
222. Gudil / Gudi / Gudu / Godei / Pešapai / Zjuvil / Duduk (vihmariitus ja -olend Lõuna-Kaukaasias)
223. Guivre / Vouivre (draakon Prantsusmaal)
224. Gwragedd Annwn (järvehaldjad Wales'i folklooris)
225. Haabju
226. Habehaid (Orectolobus)
227. Habehüljes (Erignathus barbatus)
228. Haimaksaõli
229. Hakemann / Hägglmoo / Kropemann (veeolend saksa folklooris)
230. Halászlé
231. Halia / Leukothea (kreeka merejumalanna)
232. Hall meriangerjas (Conger esculentus)
233. Hallutsinogeensed kalad
234. Hamaguri nyōbō (merikarp-naine Jaapani folklooris)
235. Hammassärg (Rutilus frisii)
236. Hantu Air / Puaka Air / Mambang Air (veevaim Tais, Malaisias ja Indoneesias)
237. Hantu Belangkas (kummituskrabi Malaisias)
238. Hantu Kotak (jõevaim Malaisias)
239. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
240. Harilik merikeel (Solea solea)
241. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
242. Harilik põishai (Cephaloscyllium ventriosum)
243. Harilik riffangerjas (Kaupichthys diodontus)
244. Harilik saagrai (Pristis pristis)
245. Harilik taimen (Hucho taimen)
246. Harilik teleskoopkala (Opisthoproctus soleatus)
247. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
248. Hatmehit (Vana-Egiptuse kalajumalanna)
249. haug 16,21 kg
250. Haug pärimuses
251. Heintz Karl
252. Heitsi-eibib / Haiseb / Kabib / Tsui-Goab / Tikva (vihmatooja Edela-Aafrika põlisrahvastel)
253. Helepardlikud (Mystacoleucus)
254. Heletähn-nuutrai (Himantura alcockii)
255. Herringtoni järve koletis / Angersiga (veekrüptiid USAs)
256. Hevioso / Hebioso / Xevioso / Shango / Sogbo (dahomee äikese- vihma ja taevajumal)
257. Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis)
258. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
259. Hiiu Kalur (brošüür)
260. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
261. Hoga / Andura (veekrüptiid Mehhikos)
262. Holotüüp
263. Honey Islandi sookoletis
264. Hortle'i nuutrai (Himantura hortlei)
265. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
266. Hutchinson
267. Hõbekalad (Argentina)
268. Hõbeteibid (Notropis)
269. Hämarhaid (Scymnodalatias)
270. Härghailised (Heterodontiformes)
271. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
272. Hüdraloomad (Hydrozoa)
273. Hülgesõrm
274. Hydros (ürgvete jumal kreeka mütoloogias)
275. Id Erv (neenetsi vete peremees-vaim)
276. Idalõhed (Oncorhynchus)
277. IGFA
278. Iku-Turso (soome mütoloogia)
279. Iliamna järve koletis (krüptiid Alaskal)
280. Illhvelid (põrguvaalad Islandi folklooris)
281. Indo-Vaikne ookeaniala
282. Indoneesia nuutrai (Himantura pareh)
283. Invincible (Nilsu)
284. Irmak Iyesi / Yirmag / Ögüz iyesi (türgi ja altai jõevaldjas)
285. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
286. Irwin, Steve (Krokodillimees)
287. Iso onna (vampiirnäkk Jaapani folklooris)
288. Järvekoletised
289. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
290. Jõhvangerjad (Gordiichthys)
291. Jaaguar-nuutrai (Himantura leoparda)
292. Jaaniõhtused juhtumised (näkipärimus; Eisen)
293. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
294. Jaapani härghai (Heterodontus japonicus)
295. Jaapani sirehai (Proscyllium venustum)
296. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
297. Jaava püha allikas Jolotundo templis
298. Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
299. John West
300. Joom (barr, baar)
301. Jordan, David Starr
302. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
303. Juha / Juvha / Juvhka (türgi-tatari deemon)
304. Juturna / Iuturna / Diuturna (Rooma kaevude, purskkaevude ja allikate jumalanna)
305. Juusa järv (Kuningajärv)
306. Jõe- ehk väärisvähist, tema kasvatamisest, püügist ja kasutamisest (raamat)
307. Jõemõisa-Kaiu järvestik
308. Jämesabaraid (Urolophus)
309. Järaniku järv
310. Järvelubi (järvekriit)
311. Järvistu
312. Jäseraid (Cruriraja)
313. Jäärauad
314. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
315. Köntuim-madumureen (Uropterygius micropterus)
316. Kaanjärv (Nõmme Kaanjärv, Äntu Kaanjärv)
317. Kaaviari ajaloost
318. Kabagon (veekrüptiid Uus-Meremaa vetes)
319. Kadiska
320. Kahashambid (Discherodontus)
321. Kahvamispüük (lippoaminen)
322. Kaiu järv
323. Kaji (olend gruusia mütoloogias)
324. Kala budistliku sümbolina
325. Kala inimtoiduna
326. Kala-ilukirjandus
327. Kalad
328. Kalad (Pisces)
329. Kalade sümboolsus Hiinas
330. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
331. Kalakaste
332. Kalaliha koostis
333. Kalaliim
334. Kalamüüdid ja müütilised kalad
335. Kalamaksaõli
336. Kalandusperioodika
337. Kalapaat
338. Kalapasta
339. Kaldsuud (Clinostomus)
340. Kalifornia härghai (Heterodontus francisci)
341. Kalmõki vetevaldjad
342. Kalmejärv (Päidla Kalmejärv, Kalajärv, Külmjärv)
343. Kalurite uskumused
344. Kaluuga (Huso dauricus)
345. Kalypso (kreeka nümf)
346. Kamaboko
347. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
348. Kanaloa (Havai merejumal)
349. Kappa (jaapani müütiline veeolend)
350. Kaptenipilt
351. Kari
352. Kariibi nuutrai (Himantura schmardae)
353. Karluk
354. Karpkalalased (Cyprinidae)
355. Karujärve tekkimine (pärimus; Eisen)
356. Karujärve vaim
357. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
358. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
359. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
360. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
361. Kastmaster
362. Kauk (kärnkonn-jumalus Vietnamis)
363. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
364. Kavadi (Kavati) järv
365. Kawa otoko (yokai Jaapanis)
366. Kawahime / kawa onago / kawa jorō (näkkolend Jaapanis)
367. Kawauso (libasaarmas Jaapani folklooris)
368. Kentucky rull
369. Kerakalalased (Tetraodontidae)
370. Kess
371. Ketasrull
372. Kiaše / Kiaže / Kiyaši (merejumal hurri mütoloogias)
373. Kidata konks
374. Kiinide vastsed
375. Kiisk (pärimus)
376. Kiitsak-koonhink (Acanthopsoides gracilentus)
377. kiku
378. Kilgid
379. Kilu nimelugu
380. Kimudega võrk
381. Kipper (suitsuheeringas)
382. Kirevahvenlased (Cichlidae)
383. Kirihaid (Holohalaelurus)
384. Kirpvähilised
385. kiviahvenlased (Serranidae)
386. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
387. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
388. Koerhaid (Scyliorhinus)
389. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
390. Kōjin / samebito (mere-yokai Jaapanis)
391. Kolga laht
392. Kolju-taat
393. Kolowissi / Kolwisi / Koloowisi (veemadu Põhja-Ameerikas)
394. konks (õngekonks)
395. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
396. Kontumi käärtrull (Schistura kontumensis)
397. Kontumi luumokk (Osteochilus brachynotopteroides)
398. Kontumi poorpuntius (Poropuntius kontumensis)
399. Koonhingud (Acanthopsoides)
400. Kooraste järvestik
401. Korea hongeorai (Hongeo koreana)
402. Kotermann (laevavaim Eesti meremeestel)
403. Kotkasraid (Myliobatis)
404. Kreeka merejumalad
405. Krevetid (kuivatatud)
406. Krevetisalatid
407. Krevetisupid
408. Kubija järv (Kubja järv)
409. Kuhl, Heinrich
410. Kul’ (demiurg ja vetevaim komi mütoloogias)
411. Kuldkala (Carassius auratus)
412. Kura säär
413. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
414. Kuurits
415. Kuusamon Uistin Oy
416. Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
417. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
418. Kärg-nuutrai (Himantura fava)
419. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
420. Kärphaid (Mustelus)
421. Käärtrullid (Schistura)
422. Käärtrullid (Schistura) 2
423. Käärtrullid (Schistura) 3
424. Kümnejalalised
425. Lõherahvad
426. La Llorona / Nuttev naine (naiskummitus Ladina-Ameerika folklooris)
427. La Velue / Peluda (draakon Prantsusmaal)
428. Lahitshaid (Hemitriakis)
429. Lahtine haspelrull
430. Lahtise rulli laotamissüsteem
431. Landilugu: dr Heintz
432. Landilugu: Kastmaster
433. Landilugu: Mepps
434. Landilugu: Nilsu
435. Landilugu: Professor
436. Landilugu: Räsänen
437. Landilugu: Sub Wart
438. Langustid (Palinurus)
439. Lasirn (merineitsi Kariibi mere saartel ja Ameerikas)
440. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
441. Latikas (Abramis brama)
442. Latikas pärimuses
443. Latimeeriad (Latimeria)
444. Leigo järved
445. Lendkalad
446. Leopard-nuutrai (Himantura undulata )
447. Lestapüük
448. Liblikraid (Gymnura)
449. Limnaadid (kreeka veeolendid)
450. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
451. Linask (Tinca tinca)
452. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
453. Linnuroni (Ligula intestinalis)
454. Lintsabalased (Trichiuridae)
455. Lipupüük
456. Lir (iiri merejumal)
457. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
458. Logardraid (Rhinobatos)
459. Loima (metsa- ja soovaim valgevene folklooris)
460. Longana / Anguana (veeolend Itaalia folklooris)
461. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
462. Loodete tabelid
463. Loosalu järv (Venepele järv, Venetpõlve järv, Kaiujärv, Kallejärv)
464. Lu Ting / Lo Ting / Luting (inimkala Hiina folklooris)
465. Luo Shen (Hiina jõejumalanna)
466. Luts (pärimus)
467. Luts, Arved
468. Luumokad (Osteochilus)
469. Läänemeri
470. Läänesaarte alamvesikond
471. Lympha (Rooma mageveejumalus)
472. Máddu / Skáimmadas (saami kalavanem)
473. Mõrd
474. Mölliangerjad (Panturichthys)
475. Madal
476. Madumureenid (Uropterygius)
477. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
478. Makara (hindu merekoletis)
479. Malai kahashamb (Discherodontus halei)
480. Malma (Salvelinus malma)
481. Mannegishi / Memegwesi (olendid indiaani mütoloogias)
482. Mareel / meretuli
483. Margygr (merekoletis Norra mütoloogias)
484. Mazu ehk Matsu (Hiina merejumalanna)
485. Maui (pooljumal Polüneesias)
486. Mauritaania mölliangerjas (Panturichthys mauritanicus)
487. Meerman (meri-mees Hollandi ja Friisi folklooris)
488. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
489. Mehhiko härghai (Heterodontus mexicanus)
490. MEPPS
491. Merehobune (veeolend liivi pärimuses)
492. Merekoletised
493. Merelehmad / maarjalehmad / sinilehmad (veeolendid liivi pärimuses)
494. Meremeeste uskumused
495. Mereteema ilukirjanduses
496. Mereteema kujutavas kunstis
497. Meretsaar (slaavi merejumal)
498. Meri-mees / Merman (mütoloogiline olend)
499. Meriangerjad (Conger)
500. Meriangerlased (Congridae)
501. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
502. Merikeellased (Soleidae)
503. Merikoha (Sander marinus)
504. Meririst (Aurelia aurita)
505. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
506. Merisutt (Petromyzon marinus)
507. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
508. Mermecoleon (veeolend Aberdeeni bestiaariumis)
509. Messie (järvekoletis USAs)
510. Messina kirevpuuk (Scorpaenodes arenai)
511. Miks jõehobud kala ei söö (kikujude rahvajutt; Keenia)
512. Miniwachitu (müütiline veeolend USAs)
513. Mintuci / mintuci kamuy / mintsuchi (ainude müütiline olend)
514. Mishipeshu / veepanter (veekrüptiid Põhja-Ameerikas)
515. Mojama (vinnutatud tuun)
516. Morag (järvekoletis Šotimaal)
517. Motikitik (Mikroneesia mütoloogiline kangelane)
518. Mudaangerlased (Heterenchelyidae)
519. Mukasa (jumal Ugandas)
520. Mul Gwishin (veekummitus Korea folklooris)
521. Mureenid (Muraena)
522. Mureenlased (Muraenidae)
523. Mussie (järvekoletis Kanadas)
524. Mustad
525. Mustad Hans
526. Musthaid (Apristurus)
527. Mustserv-nuutrai (Himantura marginata)
528. Musttähn-nuutrai (Himantura astra)
529. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
530. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
531. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
532. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
533. Näkki (soome näkk)
534. Nøkk / nøkken (näkk Norra ja Rootsi folklooris)
535. Nümfaion (nümfidele pühendatud ehitis Vana-Kreekas ja Roomas)
536. Nürihammasangerjad (Pisodonophis)
537. Naastangerjas (Phyllophichthus xenodontus)
538. Naglfar (küüntest laev Põhjala mütoloogias)
539. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
540. Namungumi / Nalumgumi (müütiline veeolend Ida-Aafrikas)
541. Nantucketi kämp (Globster USAs)
542. Napplepitsad (Phenacobius)
543. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
544. Nechtan (keldi-iiri jumalus)
545. Neeruti järved
546. Neoteenia
547. Nereiidid (kreeka merenümfid)
548. Nerites (kreeka madalam merejumalus; nereiidide vend)
549. Nessie (järvekoletis Šotimaal)
550. Ngai / Engai / Enkai (vihma- ja äikesejumal Keenias)
551. Ngalyod (vikerkaaremao versioon Austraalias)
552. Nguruvilu (jõekoletis Tšiili ja Argentiina mütoloogias)
553. Nikker (madalmaade veedeemon, näkk, veehobune)
554. Nils Master
555. Ningyo /gyohijn / hangyojin (jaapani näkk)
556. Njuzu (veevaim Lõuna-Aafrikas)
557. Nokoomised (Nocomis)
558. Noodapant
559. Nospelhai (Pentanchus profundicolus)
560. Nuliajuk / Sedna (merejumalanna inuittide mütoloogias)
561. Nurmse, Karl
562. Nuutraid (Himantura)
563. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
564. Nuutraid 3 (Fluvitrygon)
565. Nuutraid 4 (Maculabatis)
566. Nuutraid 5 (Pateobatis)
567. Nuutraid 6 (Urogymnus)
568. Nõlvahaid (Bythaelurus)
569. Nykur (veehobune Islandi mütoloogias)
570. Oba ehk Obba (jõejumalanna joruba ja Afro-Ameerika usundites)
571. Ogahaid (Squalus)
572. Ogaselglased (Balistidae)
573. Ogasilmad (Pangio)
574. Ojamaa (Gotland)
575. Okishaid (Centroscyllium)
576. oligotroofne järv (vähetoiteline järv)
577. Omaani härghai (Heterodontus omanensis)
578. Omahksoyisksiksina / suur veemadu (veekoletis indiaani mütoloogias)
579. Ononi (müütiline püüton Ašanti pärimuses; Ghana; Lääne-Aafrika)
580. Ontario järve koletis / Kiengstie (veeküpriid Kanadas)
581. Ookeanikalandus
582. Original Rapala
583. Orvis Charles F.
584. Osmussaar
585. Ossaert / Griepke / Osgaard (olend Hollandi folklooris)
586. Otobō namazu (säga Jaapani folklooris)
587. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
588. Pällangerjad (Coloconger)
589. Pärimus: Otepää Valgjärv
590. Pühad allikad Rootsis
591. Pühad allikad vadja rahvausundis
592. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
593. Padaek
594. Palulukon (veemadu Põhja-Ameerikas)
595. Pandivere põhjavee alamvesikond
596. Pardkalad (Barbus)
597. Pardpuntiused (Barbodes)
598. Pardturbikud (Erimystax)
599. Parmud ja nende vastsed
600. Partangerlased (Nettastomatidae)
601. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
602. Pehmehai (Mollisquama parini)
603. Peipsi alamvesikond
604. Peipsi järv (pärimus; Eisen)
605. Pekehaua (taniwha maoori mütoloogias)
606. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
607. Pelikan-suurneel (Eurypharynx pelecanoides)
608. Petis
609. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
610. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
611. Pihutoidulised
612. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
613. Piikraid (Urobatis)
614. Pimenarkid (Typhlonarke)
615. Pinevõrk
616. Pissala
617. Poacher's Relish
618. Poise
619. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
620. Polüamiid
621. Poorpuntiused (Poropuntius),
622. Porkuni järved
623. Portunus (Rooma sadamate jumal)
624. Povodni mož / vodeni mož / gestrin / muk (sloveenia veemees)
625. Professor
626. Protistid (Protista)
627. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
628. Puguheeringad (Dorosoma)
629. Puluga (jumalus Andamani saartel)
630. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
631. Puntiused (Puntius)
632. Purikalalased (Istiophoridae)
633. Pushkaram (jõefestival Indias)
634. Põishaid (Cephaloscyllium)
635. Pärimus: Konnjärv
636. Pärimus: Lutsuoja
637. Pööratav õngerull
638. Pöördnoot
639. Quinotaurus (veeolend Prantsuse mütoloogias)
640. Räbalaallikas / Clootie well (püha allikas või kaev Briti saarte keldi aladel)
641. Raid (Raja)
642. Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
643. Rake-härghai (Heterodontus portusjacksoni)
644. Rannakabel
645. Rantuim-ebameriangerjas (Paraconger caudilimbatus)
646. Rantuim-helepardlik (Mystacoleucus marginatus)
647. Ratva järv (Arvila järv)
648. Raudmees (soohiiglane Valgevenes)
649. Riffangerjad (Kaupichthys)
650. Rivimõrd
651. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
652. Russalka
653. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
654. Rändpüük
655. Räsänen
656. Säinas (Leuciscus idus)
657. Saaghaid (Pristiophorus)
658. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
659. Sabawaelnu (näkk indiaani mütoloogias)
660. Sagaruimsed (Sarcopterygii)
661. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
662. Sale mölliangerjas (Panturichthys longus)
663. Salmakis (kreeka allikanümf)
664. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
665. Sardiinid õlis
666. Sarvik-härghai (Heterodontus galeatus)
667. Sarvilised maod (veeolendid indiaani mütoloogias)
668. Schilleri lokk
669. Schroederi kahashamb (Discherodontus schroederi)
670. Sebra-härghai (Heterodontus zebra)
671. Sedna (merejumalanna inuittide mütoloogias)
672. Seelkee (veekoletis Kanadas)
673. Segeta (keldi ravijumalanna)
674. Seitse merd
675. Seketoa (kalajumal Polüneesias Tonga saarestikus)
676. Seli / Heli / Šeli / Helir / Holir (mammut evengi mütoloogias)
677. Seonaidh (veevaim Hebriididel)
678. Sezibwa (jõgi Ida-Aafrikas, mütoloogia)
679. Sevilla Isidorus (VI-VII sajandi õpetlane)
680. Shandongi stolefoor (Stolephorus shantungensis)
681. Shui gui (hiina veekummitus)
682. Sihuanaba / La Sihuehuet / Siguanaba / Cigua / Cegua jm (näkilaadne olend Kesk-Ameerikas)
683. Siiami tapluskala (Betta splendens)
684. Siig - huvipüük Eestis
685. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
686. Siig spordikalana Skandinaavias
687. Silepeamureenid (Gymnothorax)
688. Sileselgraid (Anacanthobatis)
689. Sindel-nuutrai (Himantura imbricata)
690. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
691. Sinijärv (Äntu Sinijärv, Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv)
692. Sireenid
693. Sirtsi LKA veekogud
694. Siugkala (Gymnelis viridis)
695. Sjörå / Sjöfru (järvevaim Rootsi pärimuses)
696. Skeppsrå (laevavaim rootsi folklooris)
697. Slaavi draakonid
698. Slaavi veemehed
699. Slattenpatten (naisolend taani folklooris)
700. Smuul, Juhan
701. Snyder George W
702. Sofrito
703. Soomuskuked (Lepidotrigla)
704. Soomuslest (Limanda limanda)
705. Sous vide (haudumine vaakumis)
706. Spinningisti kaksteist käsku
707. Stolefoorid (Stolephorus)
708. Stroganina
709. Su Anasi / Su Anasõ / Suu Anasõ / Suvanasõ (vete-ema mõnedel türgi-tatari rahvarühmadel)
710. Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)
711. Sunkeri puntius (Puntius crescentus)
712. Supihai (Galeorhinus galeaus)
713. Surimi
714. Susanoo (jaapani tormi- ja merejumal)
715. Susulu (Türgi ja Altai meri- ja veeneitsi)
716. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
717. Suur jämesabarai (Urolophus bucculentus)
718. Suur kottneel (Saccopharynx ampullaceus)
719. Suur pagrus (Pagrus major)
720. Suure-Jaani paisjärv
721. Suursadam
722. Suursilm-hallhai (Carcharhinus makrops)
723. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
724. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
725. Sägalised (Siluriformes)
726. Särg ja roosärg pärimuses
727. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
728. Süstikkalad (Cephalochordata)
729. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
730. Süvaraid (Bathyraja) 2
731. Syclops
732. Tölp (pärimus; allikavaldjas)
733. Taigenrai (Hypnos monopterygius)
734. Takiwaro / kakiwarō (mäe- ja veeyokai Jaapanis)
735. Talbhammas-madumureen (Uropterygius xenodontus)
736. Tallinna Kalandustehnikum
737. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
738. Tallinna kilud
739. Tallinna laht
740. Tallinna Merekolledž
741. Tamsalu, Rein
742. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
743. Tapati (jumalanna hinduismis, Tapti jõe kehastus)
744. Tapluskalad ehk bettad (Betta)
745. Targa antud tuulesõlmed (Pärimus; Loorits)
746. Tari Amdi Kuel (hiigelkala sölkupi mütoloogia)
747. Tartarkaste
748. Tatsu / ryū / ryō / wani (Jaapani draakonid)
749. Thessalonike (merineitsi Egeuse meres)
750. Thetis (kreeka mütoloogias nereiid)
751. Thuong Luong (Vietnami draakon)
752. Tihu järved (Männamaa järved, Mönama järved)
753. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
754. Tintargentiinid (Glossanodon)
755. Tirtslased
756. Tlanusi (veeolend tšerokee folklooris)
757. Toriyama Sekieni bestiaarium (Jaapan, XVIII sajand)
758. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
759. Traalpüük
760. Traavelkarbid (Moxostoma)
761. Triiptrissa (Stolothrissa tanganicae)
762. Tsõtsoha (peletis valgevene folklooris)
763. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
764. Tskarishdida (gruusia vee-ema)
765. Tuletorn
766. Tulisaba-kahashamb (Discherodontus ashmeadi)
767. Tumehaid (Etmopterus)
768. Turiraid (Notoraja)
769. Tursapüük
770. Tursk toiduna
771. Tuurlased (Acipenseridae)
772. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
773. Tõugjärv (Küünjärv)
774. Täpikhaid (Asymbolus)
775. Tömpneellased (Cyematidae)
776. Uarnak-nuutrai (Himantura uarnak)
777. Ubbe (kuri veeolend kasahhi mütoloogias)
778. Uhtjärv (Uhtijärv)
779. Uinktehid ehk Unktahed (dakota-siuude sarvmaod)
780. Uisk
781. Ujehaid (Haploblepharus)
782. Ukulan / Ukulan-tojon / Ed'uget-tojon / Ukula / Ukun (Türgi, Altai ja Jakuudi veejumal)
783. Ulisse Aldrovandi (XVI sajandi itaalia loodusteadlane)
784. umbjärv
785. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
786. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
787. Umnyama (veelammas Lõuna-Aafrika mütoloogias)
788. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
789. Ungari müütilised veeolendid
790. Uruangerjad (Heteroconger)
791. Uutmaa, Richard
792. Väätangerjad (Chlopsis)
793. Väike kahashamb (Discherodontus parvus)
794. Võõrpardlik (Xenobarbus loveridgei)
795. Võrdlõug-mölliangerjas (Panturichthys isognathus)
796. Vaarao lapsed (veeolendid liivi rahvajuttudes)
797. Vahejärv (Äntu Vahejärv, Äntu Roheline järv, Äntu Väikejärv)
798. Vaikse ookeani nuutrai (Himantura pacifica)
799. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
800. Vaitarani (müütiline jõgi India religioonides)
801. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
802. Valgealoosad (Escualosa)
803. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
804. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
805. Valgesaba-hämarhai (Scymnodalatias albicauda)
806. Valgetähniline härghai (Heterodontus ramalheira)
807. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
808. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
809. Vampiir-lõikurhai (Isistius plutodus)
810. Vastne
811. Vatnaormur (müütiline veemadu Islandi järvedes)
812. Vedenhaltija (soome veevaldjas)
813. Vedenväki (soome mütoloogia)
814. Vee-elustikku ohustavad võõrliigid (nimistu)
815. Veehaldjad vadja rahvausundis
816. Veeimikud (olendid indiaani folklooris)
817. Verevteibikud (Chrosomus)
818. Vete-ema (eesti)
819. Vetehinen (soome veevaldjas)
820. Vetikaõgijad (Gyrinocheilus)
821. Vibalangerjad (Uroconger)
822. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
823. Viidikad (Alburnus)
824. Viikangerjad (Scolecenchelys)
825. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
826. Vila / Samovila / Samodiva (naisvaim slaavi mütoloogias)
827. Vimb. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (raamat)
828. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
829. Virekarbid (Thoburnia)
830. Viz Atya / Viz Apa / Viz Anya (ungari veejumalad)
831. Voltkoonanangerjad (Macrocephenchelys)
832. Võldased (Cottus)
833. Võrgupüük
834. Võrgutähis
835. Võrkjas nuutrai (Himantura krempfi)
836. Väheharjasussid
837. Vähilaadsed
838. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
839. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)
840. Väikesilm-nuutrai (Himantura microphthalma)
841. Walgreni järve koletis (järvekoletis USAs)
842. Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
843. Wart
844. Waterreus (veeolend Hollandi folkloori)
845. Witkəś / witkul (veeolend mansi mütoloogiast)
846. Wodny muž / Wodnykus (sorbi veemees)
847. Wright & McGill Co
848. Õngenöör kinnisel rullil
849. Õngerulli ajalugu
850. Ähijärv (Ahijärv)
851. Äntu ja Nõmme järved
852. Äntu järved
853. Ääremeri
854. Yenk-lung (veevaim handi mütoloogias)
855. Yongwang ehk Yongsin (draakonikuningas Koreas)
856. Yu Shi (Hiina vihmajumal)

Kalakaitse ajalugu (Eesti)

Kalakaitse ajalugu Eestis

Kalakaitse võib tinglikult jagada kaheks: ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavaru kaitse. 

Liikide kaitse puhul on sihiks haruldaste või hävimisohus olevate kalaliikide hoid, näiteks püügikeelu ja elupaikade kaitse abil. Eestis on  kaitstavaid kalaliike praegu (2011) seitse. Kui säga, tõugjas, harjus ja atlandi tuur on nii haruldased liigid, et kaitse all on iga isend, siis ülejäänute – vingerja, hingu ja võldase puhul on eesmärgiks  nende elupaikade kaitse. 

Kalavarude kaitse eesmärgiks on hoida kalapopulatsioon püügikõlblikul tasemel ning võimelisena ennast ise taastootma. Vahendeiks on püügimahtude piirangud, alalised või ajutised püügikeelualad (koelmute kaitse), püügivahendite selektiivsuse reguleerimine (nt. võrgusilma suurus), saagi alammõõdud, püügikeeluajad jne. 

Eesti ala kalade ja kalanduse teadusliku uurimisega tehti algust Peipsi järvel 1851. aastal. 
Venemaa riigivarade ministeerium rajas komisjoni eesotsas akadeemik Karl Ernst von Baeriga, et selgitada Peipsi järve ja Läänemere kalasaakide vähenemise põhjusi. Baer käis Peipsit uurimas neljal korral, mere puhul piirdus ühe väljasõiduga. Peipsi kalavaru vähenemise üheks põhjuseks pidas ta tihedasilmalisi püüniseid (võrgud, noodad), mis olid mõeldud küll tindi püügiks, aga ühes sellega hävitasid ka teiste kalade noorjärke. Latikavaru vähenemist seostas Baer sellega, et jõgedes ja lahtedes tõkestatakse mõrdadega rändeteed. 
Baer koostas „Määruse kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”, mis kinnitati 1859. aastal. Baeri koostatud määrust võib pidada esimeseks kalapüüki reguleerivaks õigusaktiks Eestis. Silma paistab see erakordse rangusega reeglite vastu eksijate suhtes: kõrged rahatrahvid ning alamast seisusest inimestele ihunuhtlus. Väärtuslike kalade alammõõtude vajaduse pakkus välja just Baer, mõni aeg hiljem rakendasid maaomanikud seda üsna laialdaselt kohalikes kalapüügieeskirjades.

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses kehtestasid lisaks Baeri Peipsi määrusele maaomanikud mitmeid eeskirju siseveekogude kohta, kuid need ei aidanud kalavarusid eriti hoida. Röövpüük jätkus üha hoogsamalt. Püünistena kasutati peamiselt võrke, aga ka västraid ning isegi tulirelvi. Püüki ei piiranud ka saagi halvenev kvaliteet, koos alamõõduliste vääriskaladega läks kaubaks igasugune prügikala. Kuna inimtoiduks oli see suuresti kõlbmatu, viidi valdav osa sigade söögiks. Üks röövpüügi põhjusi oli kalapüügi õiguse eest veekogude omanikele kehtestatud liigkõrge rendimaks, mida talupojad maksta ei soovinud või ei suutnud. 
Olukord halvenes ka merel. Kasutati peenesilmalisi nootasid, millega saadi ohtralt ka alamõõdulisi kalu. Populaarseks muutus talvine angerjapüük ahinguga jää alt tema talvituspaikades. Röövpüüki soodustas kehv või peaaegu olematu järelevalve. Et ohjeldada üha kasvavat kahju kalavarudele merel, kutsuti 1910. aastal kokku Balti mere kalanduse kongress. Selle raames töötati välja hulk meetmed, et ülepüüki tõkestada. Paraku neid aga koheselt ei rakendatud ning olukord ei muutunud.

Eesti aeg. 
Peale maaomanike eeskirjade reguleerisid 20. sajandi alguses kalapüüki ka Balti eraseadus ja põllumajandusseadus. Just nende kahe alusel andis toitlustus- ja põllutööministeerium 1919–1920. aastal välja määrused, mis pidid kalapüüki korraldama. Paraku osutusid need õigusaktid jõetuks üsna proosalisel põhjusel: nimelt tunnistasid kohtud need kehtetuks, sest neis polnud märgitud, kellel on õigus need jõustunuks kuulutada. Nii puudus seadused välja andnud ministeeriumidel selleks seaduslik alus.

Seega oli vaja eriseadust. Eesti vabariigi esimese kalapüüki korraldava õigusaktini jõuti 1923. aastal, mil riigikogu võttis vastu „Kalapüügi seaduse”. 1930. aastal lisandusid põllutööministeeriumi välja antud kalapüügi korraldamise määrused (sisuliselt kalapüügieeskirjad). 
Uute õigusaktidega keelati püüda „lõhkevate, mürgiliste ja kalu uimastavate ainetega”, samuti hirmutada kalu nende kudeajal lärmi tegevate riistadega. 
Mitmel kudealal seati sisse püügikeelud 1. aprillist kuni 15. juunini ja 1. septembrist kuni 1. detsembrini. Üksiti kehtestati aastaringseid keelualasid paljude merre suubuvate jõgede suudmetes, Võrtsjärvel, Emajõel, Peipsil ja mitmel muul siseveekogul. 
Määrati ka olulisemate töönduskalade alammõõdud (12 liiki, sh. jõevähk). 
Seaduse rikkujatele nähti karistustena ette üsna karmid rahatrahvid: kuni 10 000 marka. Võimude (Peipsil näiteks piirivalve) konfiskeeritud kala tuli tasuta üle anda kohalikele heategevusasutustele, peamiselt vaestemajadele.

Suurenev püügikoormus nõudis aga järjest enam reguleerimist. 1939. aastal, enne Teise maailmasõja algust, võetivastu uus kalandusseadus. Kutseliste kalurite ettepanekul tehti oluline muudatus: püügikeeld ahingute ehk västardega. Senimaani oli see lubatud (välja arvatud mõned piirkonnad, kus põllutööminister selle ära oli keelanud) ning see püügiviis oli muutunud menukaks just harrastajate hulgas. 

Uues seaduses pöörati varasemast suuremat tähelepanu  veekeskkonna kaitsele: „Veekogudes, kus elab kalu, on keelatud leotada lina ja kanepit ning juhtida sinna roiskvett”. Samuti karmistati koorimata metsamaterjali parvetamise ja hoidmise nõudeid nendel veekogudel. Erandkorras lubas neid tegevusi põllumajandusosakond. 
Kui keegi asustas uusi liike jõgedesse ja üle viie hektari suurustesse järvedesse, tuli teavitada põllutööministrit vähemalt kümme päeva ette. Põllutööminister võis selle siis keelata, kui asustatav liik oli kahjulik veekogu majandamisele. 
Et võimaldada kalade rännet, hakati paisuomanikelt nõudma kalatreppide ehitamist. 
Et tõhustada järelevalvet, laiendati kontrolliõigusega isikute ringi: kontrolli tegid politsei, piirivalve, riigimetsateenijad, veekogude rentijad (kutselised kalurid, õngesportlased) ning ka põllutööministeeriumi määratud isikud.
Sel ajal tehti ühtlasi algust kalade märgistamisega, et selgitada nende rändeid. 

Sõja ajal soikus kalapüük nii meres kui ka sisevetes ning ühes sellega vähenes surve kalavarudele. 
1940. aastate teisel poolel suurenenud püügid annavad ehk tunnistust vahepeal taastunud varust, kuid teisest küljest võib see enamjaolt olla tingitud suuremast nõudlusest. Valitses üleüldine toidupuudus. Näiteks Peipsil võeti taas kasutusele mootorpaadi järel veetavad võimsad traalid. Kiiresti hoogustunud püük põhjustas mitme kalaliigi, eelkõige koha varu madalseisu. Jõgedes suurenes järsult kudema rändava latika püük, mis laastas ka selle liigi varu. Tollel ajal tehtud vigu oli tunda veel aastakümneid hiljem. 

Kalavarude kahanemist soodustas ka see, et puudus teaduslikel alustel välja töötatud püügire¾iim. Kuigi traalpüük keelati 1957. aastal, asendus see uue püügivahendi – põhjanooda ehk mutnikuga. Arvati, et sellega suudetakse tunduvalt vähendada suurenenud peenkala hulka ning tuua niiviisi vääriskala järve tagasi. Ent 1960. aastate alguses hakati Peipsi kalavarusid teaduslikult uurima ning peagi sai selgeks, et selline püügiviis eemaldab küll prügikala, kuid ühes sellega ka vääriskalade noorjärgud. Ometi kulus üsna palju aega enne, kui 1974. aastal asuti põhjanoodaga püüki koos Vene poolega piirama. 
Vahepeal 137-ni suurenenud mutnikute hulka vähendati 40-ni (kummalegi poole jäi 20) ning see arv kehtib tänini. Sestpeale on Peipsi kalavaru jõudsalt taastunud ning järve on hakanud tasapisi tagasi tulema ka koha ja latikas.

1950. aastatel alustati väikejärvede ulatuslikke uuringuid. Selle üks eesmärk oli hinnata looduslike järvede kalamajanduslikku olukorda ning töötada välja meetmed, et neid tõhusamalt majandada. Põhiliselt otsiti võimalusi suurendada kalatoodangut. Selleks väetati näiteks järvi toitesooladega, millega loodeti suurendada järve elustiku koguproduktsiooni ja toiduahela kaudu ka kalasaaki. Paljude veekogude puhul kiputi siiski liiale minema ning väetamine eutrofeeris järved kiiresti. Kaasnenud veeõitsengud ja halvenenud hapnikuolud hoopis vähendasid kalarikkust. 
Tootlikkust üritati suurendada ka kalastikku ümber kujundades, tuues sisse uusi kalaliike (võõrliike). Edu saavutati vaid hõbekogre kui vähenõudliku liigiga, mõningal määral ka peledi ja t¹irriga. Lastes veekogudesse selliseid liike nagu nelma, karpkala, ramul, riipus, vikerforell jt., ei saavutatud paraku mingit tulemust.

Looduslike järvede ümberkujundamine kalakasvandusteks võttis tihti üsna äärmuslikud pöörded. Näiteks Lohja järve Harjumaal sooviti rajada lõhe- ja meriforellimaimude kasvandus. Et järv muudest kaladest vabastada, võeti 1963. aastal ette ulatuslik mürgitamine. Nagu hiljem selgus, suutsid mõned karpkalad siiski ellu jääda ning järgmisel aastal järve asustatud lõhe- ja meriforellimaimud hukkusid kõik üsna pea.

Nõukogude ajal polnud üldist kalapüügiseadust. 
Nii kutselist- kui ka harrastuskalapüüki korraldati NSV Liidu ministrite nõukogu ja Eesti NSV ministrite nõukogu kehtestatud kalapüügieeskirjade järgi. Esmalt anti need välja 1954. aastal, seejärel kehtestati uued eeskirjad 1959. aastal Peipsi-Pihkva järve ja siseveekogude ning 1960. aastal „Balti mere basseini” kohta. Koos hilisemate uuendustega (1968, 1974, 1981) kehtisid need kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal, mil võeti vastu uus kalapüügiseadus. Peale selle kehtis hulk eeskirju üksikute veekogude kohta. 
Järelevalve oli eri aegadel mitme asutuse pädevuses. 1966. aastast alates oli sisevete kalavarude kaitse metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi halduses. Merel ja Peipsi-Pihkva järvel kaitses kalu liidulise alluvusega Vostbaltrõbvod (Ida-Balti basseini kalavarude kaitse ja taastamise ning kalapüügi reguleerimise valitsus). 1989 nimetati see ümber mereinspektsiooniks ning allutati vastloodud keskkonnaministeeriumile 1991. aastal.

Nõukogude ajal hakati looma uusi piirkondlikke harrastuskalastajate seltse, mis omakorda koondusid 1956. aastal asutatud Eesti NSV kehakultuuri- ja spordikomitee kalaspordisektsiooni alla. 1959. aastal nimetati ühing ümber spordiühingute ja -organisatsioonide liidu kalaspordiföderatsiooniks. Selleks ajaks oli liitunud 34 organisatsiooni, mille liikmeskond küündis juba 12 000-ni. 
Soov iseseisva vabariikliku kalaspordiorganisatsiooni järele ajendas 1974. aastal rajama Eesti kalastajate seltsi (EKS). Kui see 1992. aastal tegevuse lõpetas, oli liikmeskond kasvanud 57 000-ni (praegu ühtne katuseorganisatsioon puudub, eri klubides on harrastuskalastajaid tuhande ringis). Kuulumine mõnda kalaspordiorganisatsiooni polnud küll kohustuslik, kuid üks liitumise põhjusi oli kindlasti laialdasemad püügivõimalused. Ühe lihtkäsiõngega võis püüda igaüks, ent teisi sportlikke püügivahendeid (spinning, lendõng, põhjaõng, sikuti, und, vedel) tohtisid kasutada vaid EKS liikmed. Samuti oli EKS liikmesorganisatsioonide majandada mitu siseveekogu, kus eelisjärjekorras said püüda vaid klubi enda liikmed. Liikmeks astudes tuli sooritada eksam, mis kontrollis teadmisi näiteks kala- ja looduskaitse, ohutustehnika ja kalaskasvatuse valdkonnas.

Kalaspordi kui puhkeaja tervisliku veetmise võimaluse kõrval oli EKS sihiks ka kalamajanduslik tegevus: suurendada, piirata ja kaitsta kalavarusid. Kogu tegevus käis koostöös teadlaste ja kalakaitset korraldavate riigiasutustega. Näiteks oli seltsidel kohustus kalavarusid taastoota, seda tehti endi renditavate veekogude kohta koostatud kalamajandusplaanide alusel. Taastootmine kätkes marja kogumist sugukaladelt, selle inkubeerimist ning lõpuks vastsete asustamist. Siseveekogude puhul rikastati peamiselt haugivarusid: ühest küljest on tegu väärtusliku püügikalaga, teisest küljest aitab see vähendada peenkala (biomanipulatsioon). Et korvata kudekohtade vähesust, paigutati järvedesse ohtralt kunstkoelmuid. 
Kuna kalasport sai üha menukamaks, hakati alates 1968. aastast piirama harrastajate päevaseid püügimahte, et vältida varude liigtarbimist Ka praegu on see võimalus keskkonnaministril olemas, kuid vastavaid piiranguid ei ole seatud. 

Nõukogude ajal osalesid seltside liikmed ühiskondlike looduskaitseinspektoritena kalavarude kaitsel. Selle oluline ajend oli küllap preemia. Nimelt oli röövpüügi tõkestajale ette nähtud kuni 50% rikkujalt konfiskeeritud ujuvvahendite, püügiriistade ja püütud kala müügisummast ning kohtu määratud rahatrahvidest. Lisaks jagati parimatele inspektoritele kalapüügituusikuid lõhejõgedele. 
Pärast taasiseisvumist hakkasid kalastajate ühendused tasapisi kaduma, järelevalve ja veekogude majandamine jäi riigi kanda.

Artikkel kattub suurel määral Aimar Rakko artikliga "Kalade ja kalavarude kaitse ajaloost Eestis", mis on avaldatud ajakirjas "Eesti Loodus" 2010/5.
Täismahus artikkel: http://www.eestiloodus.ee/artikkel3320_3277.html