Kalad

Kalad, vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus. Kalade tunnuseks on, et nad hingavad reeglina lõpuste abil ning neil puuduvad jäsemed (käed, jalad). Uimi jäsemeteks ei peeta. Süstemaatikas ei moodusta kalad tänapäeval iseseisvat taksonit, kuid ajalooliselt on „kalad“ olnud kasutusel tüpoloogilise taksonina kalad (Pisces), mis hõlmas sarnase välimusega veeolendeid. Fülogeneetiliselt ei saa kalu käsitleda ühtse loomarühmana, kuna see pole monofüleetiline, vaid on parafüleetiline. See põhjustab omakorda ebamäärasust ja lõpetamatust kalade süstemaatikas – kalarühmade arengulugu pole veel sugugi selge.

Ajalooliselt on peetud kaladeks ka veeimetajaid, nt liigitas Karl Linné kaladeks ka vaalad. Veel 16. sajandil arvasid uurijad kalade hulka ka mitmeid kahepaikseid ja roomajaid, näiteks ka krokodilli ja koguni jõehobuse. Ebamäärane ja muutuv on olnud ka niisuguste loomaklasside paigutus nagu nt süstikkalad (Amphioxi), pihklased (Myxini) või silmud (Petromyzones), kes oma välimuselt ei sarnane traditsioonilise ettekujutusega kalast, mis on seotud eelkõige luukalade (Osteichthyes) rühma (klassi või ülemklassi) kuuluvate kaladega.

Kalad on selgroogsete seas kõige liigirikkam loomarühm, neid on umbes samapalju kui kahepaikseid (~5800), roomajaid (~8000), lindusid (~10 700) ja imetajaid (~5700) kokku. Andmebaas FishBase tõi 2018. a märtsis ära 33 900 kalaliiki ja igal aastal lisandub neile 200-400 uut liiki. Samaaegselt toimub ka kalarühmade revisjon, mis uute geneetiliste uuringute põhjal toob välja uusi iseseisvaid liike, tunnistab varem erinevaiks peetud liike identseteks ja muudab liikide, perekondade, sugukondade ja seltside süstemaatilist kuuluvust.

Kaladena käsitletakse tavaliselt nüüdisaegsete kalade klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad. Lisaks nendele uurib paleoihtüoloogia mitmeid väljasurnud kalade klasse, kelledest tuntumad on rüükalad ja akantoodid.

Vaata lisaks:

Süstikkalad (Cephalochordata)
Kalad (Pisces)