Süstikkalad (Cephalochordata)

Süstikkalad (Cephalochordata), primitiivsete keelikloomade alamhõimkond. Inglise lancelet; soome suikulaiset, putkisydämiset; vene бесчерепные, ланцетники. Varasemalt käsitletud kuuluvaina koljutute (Acrania) alamhõimkonda, kus nad olid selle ainsaks klassiks süstikkalad (Amphioxi). Nüüdisajal vaadeldakse omaette alamhõimkonnana, kuhu kuulub üks klass Leptocardii, milles on 1 selts süstikkalalised (Amphioxiformes). Seltsi kuulub 2 sugukonda, 3 perekonda, 32 liiki.

Süstikkalalised(Amphioxiformes)

Sugukond poolsüstikkalalased (Asymmetronidae)

Perekond Asymmetron

A. inferum; A. lucayanum (Sharptail lancelet)

Perekond Epigonichthys

E. australis; E. bassanus; E. cingalensis; E. cultellus; E. hectori; E. maldivensis

Sugukond süstikkalalased (Branchiostomidae)

Perekond Branchiostoma - süstikkalad

B. africae; B. arabiae; B. bazarutense; B. belcheri (Belcher's lancelet) – aasia süstikkala; B. bennetti (Mud lancelet); B. bermudae; B. californiense (Californian lancelet); B. capense; B. caribaeum (Caribbean lancelet); B. clonaseum; B. elongatum; B. floridae (Florida lancelet); B. gambiense; B. indicum; B. japonicum (Pacific lancelet); B. lanceolatum (European lancelet) – euroopa süstikkala; B. leonense; B. longirostrum (Shellhash lancelet); B. malayanum; B. moretonense; B. nigeriense; B. platae; B. senegalense; B. tattersalli; B. virginiae (Virginian lancelet)

Kirjeldus: Metalse läikega roosakas poolläbipaistev värtnakujuline keha, mis on külgedelt kokku surutud ja teravneb mõlemast otsast. Piki selga kulgeb madal nahavolt – seljauim. Kõrge sabauimega ääristatud sabaosa on odaotsa- ehk lansetikujuline (siit ka inglise- ja venekeelsed nimetused). Piki saba alaserva kulgeb sabaalune uim ja piki kõhu külgi parem ning vasak küljekurd. Keha eesosa alaküljel asub väädikutest ümbritsetud suulehtri ava, sabaaluse uime alguse juures neelu ümbritseva peribranhiaalõõne viimaava (atriopoor) ja sabauime alguse kohal pärakuava.

Erineb kõigist teistest keelikloomadest rea iseärasuste poolest. Seljakeelik ulatub looma keha eesotsast kuni lõpuni. Kesknärvisüsteemi eesmine torukujuline ots ulatub peaaegu seljakeeliku otsani. Peaaju ei ole eristunud. Meeleelundid on väga nõrgalt arenenud: esineb vaid üks haistelohk keha eesosas, valgustundlik pigmenditäpp närvitoru eesmises seinas ja rida väikesi pigmenditäppe piki närvitoru alakülge (täidavad silmade aset) ning kompimisrakud nahas ja suud ümbritsevatel väädikutel. Lihaseline süda puudub, selle ülesannet täidab pulseeriv kõhuaort.

Elutsevad enamasti põhja kaevunult madalates parasvöötme ja troopika meredes; eelistavad jämedateralist kohevat liiva. Kohati on süstikkalu väga arvukalt. Euroopa süstikala (B. lanceolatum) kohatakse Helgolandi (saared Põhjamere Saksa lahes) juures kuni 300 isendit ühe ruutmeetri põhjapinna kohta. Elavad suurte kolooniatena, võivad hooajaliselt teostada mõnekilomeetriseid rändeid. Süstikkala toiduks on peamiselt ränivetikad, juurjalgsed, infusoorid ja erinevate selgrootute munad ja vastsed.

Esimesena kirjeldas süstikkala 1774. a saksa zooloog Peter Simon Pallas, kes pidas teda limuseks ja nimetas „lantsetikujuliseks näljaks“ (Limax lanceolatum). Alles 60 aasta pärast selgus selle kuuluvus keelikloomade hulka.

Kasutamine: Mitmetes Aasia riikides kasutatakse süstikkalu inim- ja loomatoiduks. Aasia süstikkala (B. Belcheri) on juba üle 300 aasta sügisel ja talvel (augustist jaanuarini) toimuva eripärase püügi objektiks; tuntumaks püügipaigaks Xiameni lahe piirkond Ida-Hiina meres. Püük toimub mõõna ajal 2-4 tunni vältel paadist: ammutatakse pika bambuskepi otsa kinnitatud kühvliga merepõhja ülemist liivakihti, kühvel tõstetakse üles, liiv raputatakse pesemisalusele, seejärel sõeltele ja süstikklalad eraladatakse liivast ja teokarpidest. Nii saadakse paadi kohta taaliselt umbes 5 kg süstikkalu. Süstikkaladest keedetakse suppi või neid praetakse, samuti kuivatatakse neid tasasel tulel. Süstikkalu on kasutatud inimtoiduna ka Sitsiilias ja Napolis. Liha sisaldab ~70% valku ja ~2% rasva.

Teaduslik uurimine: Süstikkalad on tähtsad uurimisobjektid, kuna nende päritolu päritolu ja arengu küsimused võivad tuua selgust tuua selgroogsete põlvnemisele.

Mütoloogia: Hiina mütoloogias seostatakse süstikkalu kirjandusjumala Wénchāng'iga, kes rändas koos teenritega taevaid mööda tohutu krokodilli seljas. Kui krokodill suri ja hakkas lagunema, tuli temast välja palju süstikkalasid ja süstikkalale anti nimeks wénchāngyú - kirjandusjumala kala. Selle loo vanimad üleskirjutused pärinevad Tangi dünastia (618-907) ajast.

Märts 2018

Vaata lisaks:

Pallas Peter Simon
Kalad
Kalad (Pisces)
Kalade klassid