Otsingu tulemused:

1. Ülemiste järv
2. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
3. Abakala (Ballerus ballerus)
4. Aegna
5. Agbe (dahomee merejumalus; Lääne-Aafrika)
6. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
7. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
8. Ahnejärv (Kurtna Ahnejärv, Laugasjärv, Ahvenajärv)
9. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
10. Aidakhar (järvekoletis Kazahstanis)
11. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
12. Ak Ana (merejumalanna türgi mütoloogias; tengrismis)
13. Aknajärv [Kurtna järvestik]
14. Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
15. Alajõe vald
16. Albasta / labasta / lobasta / lopasta (kuri veevaim vene folklooris)
17. Alklased (Alcidae)
18. Altja jõgi (Altja oja, Käpsejõgi, Oandu jõgi)
19. Altja küla
20. Amazonas
21. Ameerika merijänes (Hydrolagus colliei)
22. Anisakiaas (anisakidoos)
23. Astelrailased (Dasyatidae)
24. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
25. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
26. Bö sagarlõug (Lobocheilos bo)
27. Baidarata laht
28. Balkani poolsaar
29. Bolotnik (slaavi soovaim)
30. Borvo / Bormo / Bormanus (keldi raviallikate jumal)
31. Burjaadi vetevaldjad ja -vaimud
32. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
33. Dakuwaqa / Dakuwanga (hai-jumalus Fidžil)
34. Davise sagarlõug (Lobocheilos davisi)
35. Delacouri sagarlõug (Lobocheilos delacouri)
36. Doonau taimen (Hucho hucho)
37. Eesti jõgede loend
38. Eesti järvede loend
39. Eetilakanda (Eechathalakenda ophicephalus)
40. Endla järv
41. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
42. Fowleri sagarlõug (Lobocheilos fowleri)
43. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
44. Gandarewa / Kundraw / Kundra (ürgne merekoletis)
45. Grööni tursk (Gadus ogac)
46. Hákarl ehk hapuhai
47. Harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus)
48. Harilik päikeseahven (Lepomis gibbosus)
49. Harjus (Thymallus thymallus)
50. Harpuun
51. Haug toidukalana
52. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
53. Hi-Lo
54. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
55. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
56. Hint, Aadu
57. Homaarlased (Nephropidae)
58. Hōsōgyo (veekrüptiid Jaapanis)
59. Ilišad (Ilisha)
60. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
61. Isaga kalale (raamat)
62. Issie (jaapani järvekoletis)
63. Itšötik ehk Kulpijan (veeolend komi ja slaavi mütoloogias)
64. Itzamna (maiade jumal)
65. Ivassii heeringas (Sardinops sagax melanosticta)
66. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
67. Jaava sagarlõug (Lobocheilos lehat)
68. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
69. Juttsaba-sagarlõug (Lobocheilos rhabdoura)
70. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
71. Jõesilmu püüdmine ja kasutamine
72. Jämesabaraid (Urolophus)
73. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
74. Järveotsa järv (Turvaste Järveotsa järv, Järvetsa järv, Järvatsi järv)
75. Kaarnajärv (Kaarna järv)
76. Kadastiku järv (Kataijärv) [Koorküla järvestik]
77. Kaheharuline konks
78. Kala-ilukirjandus
79. Kalad (Pisces)
80. Kalade klassid
81. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
82. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
83. Karenina-sagarlõug (Lobocheilos erinaceus)
84. Karpkalalased (Cyprinidae)
85. Karsna järv
86. Kayani sagarlõug (Lobocheilos kajanensis)
87. Kihvhaid (Odontaspis)
88. Kiiruimsed (Actinopterygii)
89. Kirikumäe järv (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv)
90. Kirjakjärv (Kirjakujärv, Suur Kirjakjärv) [Kurtna järvestik]
91. Kiruvere järv
92. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
93. Kongits (konks, kirves, pootshaak)
94. konks (õngekonks)
95. Konnajärv (Kurtna Konnajärv, Konnjärv)
96. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
97. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
98. Kopskalad (Dipnoi)
99. Krevetid toiduna
100. Kubija järv (Kubja järv)
101. Kuradijärv (Kurtna Kuradijärv)
102. Kurat keelab kalu „sepale“ viia (liivi pärimuslugu)
103. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
104. Kushtaka / Kooshdakhaa (olend Põhja-Ameerikas tlingiti folklooris)
105. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
106. Kuurits
107. Kuuritsapüügi hümn
108. Kõinastu laid
109. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
110. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
111. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
112. Lemküla järv (Lemmküla järv)
113. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
114. Liipuimed (Parasewellia)
115. Liiv
116. Liivjärv (Kurtna Liivjärv, Liivajärv)
117. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
118. Luukalad (Osteichthyes)
119. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
120. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
121. maasäär
122. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
123. Martiska järv (Kurtna Martiska järv, Martu¹ka järv)
124. Mereteema ilukirjanduses
125. merikapsas
126. Meririst (Aurelia aurita)
127. Morsk (Odobenus rosmarus)
128. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
129. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
130. Mugwump (veekrüptiid Kanadas)
131. Muirdris / Sinach / Uath (merekoletis Iirimaal)
132. Mustjoon-sagarlõug (Lobocheilos nigrovittatus)
133. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
134. Mäemets Aare
135. Mägede liivakarjäär
136. Nagaraja / Nagaradža (naagakuningas hinduismis ja budismis)
137. Nappkarbid (Hypentelium)
138. Narmaklased (Labeoninae)
139. Narva veehoidla
140. Narval-sagarlõug (Lobocheilos unicornis)
141. Navaaga (Eleginus nawaga)
142. Nelijärve Vahejärv (Vahejärv, Aegviidu Vahejärv)
143. Nelitriip-sagarlõug (Lobocheilos quadrilineatus)
144. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
145. Nils Master Nirha
146. Nootjärv [Kurtna järvestik]
147. Nootkonna omaaegsest kodukorrast (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
148. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
149. Ogahaid (Squalus)
150. Ovaal-sagarlõug (Lobocheilos ovalis)
151. Pühad allikad vadja rahvausundis
152. pahl (kala pahl)
153. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
154. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
155. Paukjärv
156. Paunküla veehoidla
157. Pflueger
158. Pihklaslased (Myxinidae)
159. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
160. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
161. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
162. Pikksabalaste nimistu 2
163. Poorpuntiused (Poropuntius),
164. Porkuni järv
165. Poubi Lai (draakon-madu meitei mütoloogias; India)
166. Prossa järv (Proosa järv, Luua järv)
167. Põhjanoot
168. Päidre järv (Tagametsa järv)
169. Pärimus: Laugjärv
170. Pärimus: Rautine järv
171. Pärnu alamvesikond
172. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
173. Rajaburi sagarlõug (Lobocheilos thavili)
174. Rotinkainen
175. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
176. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
177. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
178. Saartevaheline meri
179. Sabahi sagarlõug (Lobocheilos terminalis)
180. Sagaingi sälktrull (Physoschistura yunnaniloides)
181. Sagar-jämesabarai (Urolophus lobatus)
182. Sagara / Sāgara (draakonkuningas mahajaana budismis)
183. Sagarlõuad (Lobocheilos)
184. Sagarlõug-iliša (Ilisha sirishai)
185. Sagarlõug-poorpuntius (Poropuntius lobocheiloides)
186. Sagarmokk-liipuim (Parasewellia polylobata)
187. Sagarnina (Akrokolioplax bicornis)
188. Sagarsuu-vanmaneenia (Vanmanenia tetraloba)
189. Sagaruim-ogahai (Squalus lobularis)
190. Sagaruimsed (Sarcopterygii)
191. Salesaba-sagarlõug (Lobocheilos tenura)
192. Sardinops (Sardinops sagax)
193. Sarise järv (Saarise järv)
194. Sarv-sagarlõug (Lobocheilos cornutus)
195. Schwanenfeldi sagarlõug (Lobocheilos schwanenfeldii)
196. Sihvakas sagarlõug (Lobocheilos gracilis)
197. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
198. Silmutorbik
199. Sinihallid merelehmad (pärimus; Loorits)
200. Sirpsaba-sagarlõug (Lobocheilos falcifer)
201. Soela väin
202. Sumatra sagarlõug (Lobocheilos ixocheilos)
203. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
204. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
205. Svinnegarni allikas (püha allikas Rootsis)
206. Sõbrakaubandus
207. Sälktrullid (Paraschistura)
208. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
209. Tšmukh (vee- ja soodeemon Poolas)
210. Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
211. Tai sagarlõug (Lobocheilos cryptopogon)
212. Taimenid (Hucho)
213. taksis
214. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
215. Tobiaslased (Ammodytidae)
216. Tooder
217. Traalnoot
218. Trangi sagarlõug (Lobocheilos trangensis)
219. Tulba järv (Tulbajärv; Tulbamäe järv, Huntjärv)
220. Tumetriip-sagarlõug (Lobocheilos melanotaenia)
221. Tursamaks
222. Tuulehaug (Belone belone)
223. Tuulik, Jüri
224. Tuur
225. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
226. Uhtjärv (Uhtijärv)
227. Ujujatest murueide tütardest (pärimus; Eisen)
228. Uljaste järved ja oos
229. Undiin
230. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
231. Vahemere soomuskukk (Lepidotrigla cavillone)
232. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
233. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
234. Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)
235. Vanmaneeniad (Vanmanenia)
236. Varende vrouw / Varende hekse (vaimolend madalmaade folklooris)
237. Vasavere Mustjärv [Kurtna järvestik]
238. Vasula järv (Salatsi järv)
239. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
240. Vetevaldjad Altai-Sajaani rahvastel
241. Vihtuimsed (Crossopterygii)
242. Viitina kuurits
243. viljatera [kirptirk]
244. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
245. Viru alamvesikond
246. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
247. Vudaš / Vutaš (tšuvaši veevaim)
248. Võrgu rakendamine
249. Väheharjasussid
250. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)

Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)

Hino järv, ka Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv

Võrumaal, Rõuge vallas, Hino, Kimalasõ, Kaubi, Laisi ning Siksälä küla juures asuv avalik looduslik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6386864

57°34'57" N

Y

692180

27°12'48" E

Vesikond: Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond

Veepeegli pindala 208,8 ha, saarte pindala 5,1 ha, pindala kokku 211,9 ha, keskmine sügavus 3,1 m, suurim sügavus 10,4 m, pikkus 2 920 m, laius 1 180 m, kaldajoone pikkus 11 862 m

Valgala pindala 7,5 km2

Keskmise karedusega kihistumata järv, vähetoiteline

Registri kood VEE2155500

Haanja kõige suurem ja saarterikkam järv. Hino järve absoluutne kõrgus 180 m, suurim sügavus 10,4 m (keskmine sügavus 3,1 m). Järv on veidi kõverdunud pikliku kujuga, olles suunatud loodest kirdesse. Järv on väga vaheldusrikka põhjareljeefiga, kõige sügavam koht on järve loodeotsas. Kaldad on enamasti metsased, kaugemal kaetud ka põldudega. Eriti rohkesti metsa on lääne ja edela pool, paiguti ulatub siin järveni Suursoo.

Varem oli Hino järv praegusest palju suurem ja see hõlmas ka praegust Hino Mustjärve. Mõisniku käsul kaevati 19. sajandi 50ndail aastail järve idaotsast Pedetsi jõkke kraav ja ehitati sellele Siksäla veskid, mille tagajärjel järve veetase alanes ligi 2 m. Hiljem on veetaset alandatud veel ligikaudu 1,5 m võrra. 7-8 saart on tekkinud alles pärast veetaseme alandamist. Hino järve kaldajoon on väga looklev. Järve idasoppi nimetatakse Siksäla nulgaks, lääneotsa (kus varem oli väljavool) Alaotsaks. Saared kogupindalaga 4,2 ha on enamasti kaetud metsaga. Järve kaldad ei ole kuigi kõrged, kuid on kõvad, enamasti liivased. Läänekallas on kohati soine. Põhja katab kuni 2 m paksune mudakiht.

Läbivool Hino järvest on nõrk. Vesi on hele- kuni kollakasroheline, kevadel ja sügisel üsna läbipaistev (2,7-4,0 m), suvel vähem (1,7-2,8 m). Valdavas osas järvest seguneb vesi põhjani, ainult mõnes sügavamas kohas on mõnevõrra kihistunud. Külmadel talvedel esineb järve mõnes osas hapnikuvaegus.

Taimestik oli 1957. a. nii hulgalt kui ka liikide arvult (18) keskmine. Järves esinevad mõned haruldased füto- ja zooplanktonid. Põhjaloomastik on vaene.

Hino järvel oli hea kalajärve kuulsus juba 17. sajandil. kalastik on järves liigirikas ka praegu – arvukad on latikas, särg, ahven, esinevad haug, linask, kiisk, roosärg, viidikas, nurg, koger, angerjas, peled ja luts. Kunagi on Hino järv olnud vähirikas.

Järvel esineb võrdlemisi arvukalt tuttpütt, küllaltki arvukalt jõgitiir, vähemal arvul sinikael- ja piilpart, lauk (vesikana), haruldane tait (tiigikana), vihitaja, tuttvart – kohtab kalakajakaid ja hallhaigruid.

Idakalda Siksäla küla kohal asub 9-13 sajandist pärinev latgallipäraste leidudega kalme. Hino ja Mustjärve vahel on Kalmetmägi, endise kabeli ja surnuaia asukoht. Rahvamuistendi järgi olnud siin kirik, mille torn veerenud järve; südaöödel helisevat selle kell veel praegugi. Oigamisega ennustanud järv sõda.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Latikas, ahven, särg, haug, linask, kiisk, koger, roosärg, luts, angerjas. On saadud ka vikerforelli. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Pikem artikkel: Piret Kiristaja, Hino maastikukaitseala, "Eesti Loodus" 2006/3;  http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1421_1409.html 

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1421_1409.html

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/
Viimati: veebruar 2018

Vaata lisaks:

Mustjärv (Hino Mustjärv)