Otsingu tulemused:

1. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
2. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
3. Aiauss
4. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
5. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
6. Arragoussetid / Sarregoussetid (merekääbused Guernsey saare folklooris)
7. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
8. Birjussa
9. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
10. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
11. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
12. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
13. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
14. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
15. Harilik mullauss (maauss)
16. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
17. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
18. Hulkharjasussid (Polychaeta)
19. Imiussid (Trematoda)
20. Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)
21. Jahumardika vastne (jahuuss)
22. Jussi järved
23. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
24. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
25. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
26. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
27. Kussie (jaapani järvekoletis)
28. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
29. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
30. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
31. Linajärv (Jussi Linajärv)
32. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
33. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
34. Metsprussakas
35. Mussie (järvekoletis Kanadas)
36. Mussoon
37. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
38. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
39. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
40. Nelikant-kaldauss
41. Osmussaar
42. Peen kõduuss
43. Piimjas soouss
44. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
45. Poola uss
46. Prussakas ja tarakan
47. Punane vihmauss (pool-ööuss)
48. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
49. Pärimus: Kaussjärv
50. Rakonda (Raconda russeliana)
51. Roheline mullauss
52. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
53. Roosa mullauss
54. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
55. Ruske käärtrull (Schistura russa)
56. Russalka
57. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
58. Shussebora (meredraakon Jaapanis)
59. Sinakas soouss
60. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
61. Susski, Vladimir
62. Suur mullauss
63. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
64. Sõnnikuuss
65. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
66. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
67. Traîcousse ehk Trécouche (veekoletis Prantsusmaal ja Belgias)
68. Tume vihmauss
69. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
70. Tõugussaare raba laugas
71. Ussikonks (säärekidadega konks)
72. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
73. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
74. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
75. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
76. Vihmauss (liigid)
77. Väheharjasussid
78. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)

Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)

Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)rõngasuss vihmauslaste sugukonnast.

Soome k kastemado, kasteliero; vene k võpolzok; ingl k Common Earthworm (Inglismaal), Nightcrawler (Põhja-Ameerikas) 

Kõige suurem Eestis elutsev vihmauslane, kasvab kuni 30 cm pikkuseks ja 1 cm jämeduseks (tavaliselt kuni 20-25 cm). Eristub laia, lameda sabaotsa ja värvuse poolest: keha esimene kolmandik on tume, punakaslilla, ülejäänud keha heledam, määrdunudroosa ning kogu keha ulatuses kulgeb tume vööt.

Euroopa suurim vihmauss, kelle algne levila oli Euroopa. Nüüdseks on ta inimese introduktsiooni teel saanud kosmopoliitseks liigiks. Mõnes maakera osas peetakse teda kahjulikuks võõrliigiks, kuna ta on välja tõrjunud kohalikud vihmaussiliigid.

Ööussi nimetuse on ta saanud selle tõttu, et tuleb maapinnale peamiselt öösiti. Niisketel soojadel öödel ronib ta urust kuni poolenisti välja, jättes sabaotsa urgu, et ohu korral kiiresti sinna tagasi tõmbuda. Maapinda kompides haarab ta suuga niiskeid mahalangenud lehti, poolkõdunenud rohukõrsi jms.
Toit tiritakse urgu, kus seda siis rahulikult nautida saab. Peale kõdu sööb ta ka mulda, mille orgaanilised ained — huumus — on talle toiduks; liivaterad aga aitavad allaneelatud lehekõdu seedida.
Harilik vihmauss võib elutseda kuni kahe meetri sügavusel ja isegi sügavamal. Kogu ta keha on kaetud limaga, mida kasutatakse urgude vooderdamiseks, et takistada nende varisemist. Sageli heidetakse läbiseeditud toit maapinnale, uru avauste lähedusse. Selliseid mügarikke võib sageli leida just pärast vihmast ööd.



Ööuss sobib ujukõnge või tonka söödaks hästi siis, kui soovime püüda latikat või angerjat, kuid pisemad kalad käivad pisemate usside puhul sööta pidevalt näbrustamas. Seevastu ööussi kehal on väikesed soomused, ta on kare ja kõva, mistõttu pisematele kaladele ööuss tavaliselt ei meki.
Ööussi ennast pole sugugi lihtne kätte saada. Teda püütakse aiast või pargist, tugeva kamaraga murust öisel ajal. Taskulambi valgusvihus ööussi silmates, tuleb temast kinni haarata ning uss üsna tasakesi välja sikutada. Liiga tugevasti tõmmates rebenevad ööussi lihased ning temast pole enam elulooma.
Üsna levinud on ööusside korjamine elektri abil, kuid seda ei saa pooldada, kuna elektrivool kahjustab maakoore mikrofaunat. Ka minevat elektrivoolu abil korjatud ööussid kiiremini "hapuks", ehkki täpseid kontrollkatseid pole selle kohta tehtud.


Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Lumbricus_terrestris
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vihmauss
V.Koržets, Õngitsemine. Tln., 2003

Vaata lisaks:

Vihmauslased (Lumbricidae)