Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris), rõngasuss vihmauslaste sugukonnast.
Soome k kastemado, kasteliero; vene k võpolzok; ingl k Common Earthworm (Inglismaal), Nightcrawler (Põhja-Ameerikas)
Kõige suurem Eestis elutsev vihmauslane, kasvab kuni 30 cm pikkuseks ja 1 cm jämeduseks (tavaliselt kuni 20-25 cm). Eristub laia, lameda sabaotsa ja värvuse poolest: keha esimene kolmandik on tume, punakaslilla, ülejäänud keha heledam, määrdunudroosa ning kogu keha ulatuses kulgeb tume vööt.
Euroopa suurim vihmauss, kelle algne levila oli Euroopa. Nüüdseks on ta inimese introduktsiooni teel saanud kosmopoliitseks liigiks. Mõnes maakera osas peetakse teda kahjulikuks võõrliigiks, kuna ta on välja tõrjunud kohalikud vihmaussiliigid.
Ööussi nimetuse on ta saanud selle tõttu, et tuleb maapinnale peamiselt öösiti. Niisketel soojadel öödel ronib ta urust kuni poolenisti välja, jättes sabaotsa urgu, et ohu korral kiiresti sinna tagasi tõmbuda. Maapinda kompides haarab ta suuga niiskeid mahalangenud lehti, poolkõdunenud rohukõrsi jms.
Toit tiritakse urgu, kus seda siis rahulikult nautida saab. Peale kõdu sööb ta ka mulda, mille orgaanilised ained — huumus — on talle toiduks; liivaterad aga aitavad allaneelatud lehekõdu seedida.
Harilik vihmauss võib elutseda kuni kahe meetri sügavusel ja isegi sügavamal. Kogu ta keha on kaetud limaga, mida kasutatakse urgude vooderdamiseks, et takistada nende varisemist. Sageli heidetakse läbiseeditud toit maapinnale, uru avauste lähedusse. Selliseid mügarikke võib sageli leida just pärast vihmast ööd.
Ööuss sobib ujukõnge või tonka söödaks hästi siis, kui soovime püüda latikat või angerjat, kuid pisemad kalad käivad pisemate usside puhul sööta pidevalt näbrustamas. Seevastu ööussi kehal on väikesed soomused, ta on kare ja kõva, mistõttu pisematele kaladele ööuss tavaliselt ei meki.
Ööussi ennast pole sugugi lihtne kätte saada. Teda püütakse aiast või pargist, tugeva kamaraga murust öisel ajal. Taskulambi valgusvihus ööussi silmates, tuleb temast kinni haarata ning uss üsna tasakesi välja sikutada. Liiga tugevasti tõmmates rebenevad ööussi lihased ning temast pole enam elulooma.
Üsna levinud on ööusside korjamine elektri abil, kuid seda ei saa pooldada, kuna elektrivool kahjustab maakoore mikrofaunat. Ka minevat elektrivoolu abil korjatud ööussid kiiremini "hapuks", ehkki täpseid kontrollkatseid pole selle kohta tehtud.
Allikad:
V.Koržets, Õngitsemine. Tln., 2003