Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)

Ermistu järv, ka Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv



Pärnumaal Tõstamaa alevi lähedal asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6470091

58°22'16" N

Y

498938

23°58'54" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond

Veepeegli pindala 449,5 ha, saarte pindala 4,8 ha, pindala kokku 454,3 ha, keskmine sügavus 1,3 m, suurim sügavus 2,9 m, pikkus 4 070 m, laius 1 750 m, kaldajoone pikkus 21 779 m,

Valgala pindala 32,3 km2, veevahetus 2 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2082300

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977:

"Ermistu järv asub Tõstamaa alevikust umbes 2 km põhja pool, meretasemest ligikaudu 17 m kõrgemal. Järve pindala sõltub järve väljavoolule ehitatud paisu avatusest või suletusest, olles maksimaalselt 480 ha. Suurim sügavus on 2,9 m (keskmine sügavus 1,3 m). Kõige sügavam on järve loode- ja idaosa. Kaldad on vähe liigestatud, välja arvatud edelasopp, kus leidub arvukalt väikesi turbasaari. kahel neist Suur ja Väike Tukk (ka Marjasaared) - kasvavad põõsad. Järve põhjaosas on kivine saareke - Kivissaar, kagunurgas tammiga eraldatud järveosa. Kaldad on madalad, mudased või turbased, idakaldas leidub liivaseid lõike. Vesi süveneb aeglaselt. Põhi on idakalda juures liivane, põhjaosas kivine, järve keskosas savine, mujal mudane (edelasopis mudakihi paksus kuni 12 m).

Läbivool järvest on nõrk. Sissevooludeks on väikesed ojad, vett tuleb ka Tõhela rabast ning põhjaallikatest. Väljavool merre (Värati lahte) toimub 3,5 m sügavuse kanali kaudu, mis ehitati 1966. a., et järve 1967. a. kalastiku ümberkorraldamise huvides tühjaks lasta. Kuna see ei õnnestunud, hakati järve 1968. a. uuesti täitma, kuid veetase jäi 0,3 m võrra madalamaks kui enne.

Järve vesi on kollane kuni rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (0,8-2,5 m), hästi soojenev ja segunev. Talvel esineb hapnikuvaegust.

Hoolimata katsest muuta Ermistu karpkala ja peledi järveks domineerivad siin siiski kodumaised kalad: latikas, haug, ahven, särg; leidub nurgu, linaskit, kokre, angerjat, säinast ja kiiska – tõenäoliselt ka roosärge, lutsu jt. varem järves esinenud kalu. Sisse lastud peledit pole viimasel ajal nähtud, karpkala aga ei saa põhjamudast kätte (on püütud mõni kuni 10 kg raskune isend).

Ermistu järve linnustik on üsna liigirikas. Esinevad jõgitiir, sinikael- ja piilpart, tuttvart, jää- ja rohukoskel, kümnokk-luik jt.
"

Eesti järved, 1968 kirjastus „Valgus“:

"Taimestik ning taimeliikide arv järves on keskmine. Peaosa järves etendab kaldaveetaimestik, mis moodustab kogu kaldajoone ulatuses, kohati kitsama, kohati laiema vööndi. Silma paistab pilliroog, mida enim leidub järve põhjatipus. Üsna rohkesti, eriti lõunatipus, esineb ka järvekaislat, märgatavalt vähem konnaosja, sooalssi jt. Ujulehtedega taimestik on vähene, esinedes vaid laiguti, enamasti kaldaveetaimede seas. Sagedamini kohtab ujuvat penikeelt ja kollast veskuppu, harvemini väikest vesikuppu ja valget vesiroosi."

Ermistu järv on tänapäeval huvikalastajate üheks meelisjärveks. Lisaks kenadele latikatele ja linaskitele tabatakse järvest vahel ka suuri hauge, 10-12 kg. Järve lõunatipus asuva kanali kaldal paikneb puhkeküla, milles on kämpingumajad, lõkkeasemed ja suitsuahjud; puhkekülast saab rentida ka paate.

Kalapüük peamiselt paadist. Särg, roosärg, ahven, haug, koger, linask, latikas, kiisk, harvemini luts, angerjas. Järve tundmise korral võimalik saada ilusaid saake. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“

http://register.keskkonnainfo.ee/

Jaanuar 2018