Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
Ermistu järv, ka Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6470091 |
58°22'16" N |
|
Y |
498938 |
23°58'54" E |
Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond
Veepeegli pindala 449,5 ha, saarte pindala 4,8 ha, pindala kokku 454,3 ha, keskmine sügavus 1,3 m, suurim sügavus 2,9 m, pikkus 4 070 m, laius 1 750 m, kaldajoone pikkus 21 779 m,
Valgala pindala 32,3 km2, veevahetus 2 korda aastas
Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas
Registri kood VEE2082300
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977:
"Ermistu järv asub Tõstamaa alevikust umbes 2
km põhja pool, meretasemest ligikaudu 17 m kõrgemal. Järve pindala sõltub järve
väljavoolule ehitatud paisu avatusest või suletusest, olles maksimaalselt 480
ha. Suurim sügavus on 2,9 m (keskmine sügavus 1,3 m). Kõige sügavam on järve
loode- ja idaosa. Kaldad on vähe liigestatud, välja arvatud edelasopp, kus
leidub arvukalt väikesi turbasaari. kahel neist Suur ja Väike Tukk (ka
Marjasaared) - kasvavad põõsad. Järve põhjaosas on kivine saareke - Kivissaar,
kagunurgas tammiga eraldatud järveosa. Kaldad on madalad, mudased või turbased,
idakaldas leidub liivaseid lõike. Vesi süveneb aeglaselt. Põhi on idakalda
juures liivane, põhjaosas kivine, järve keskosas savine, mujal mudane
(edelasopis mudakihi paksus kuni 12 m).
Läbivool järvest on nõrk. Sissevooludeks on väikesed ojad, vett tuleb ka Tõhela
rabast ning põhjaallikatest. Väljavool merre (Värati lahte) toimub 3,5 m
sügavuse kanali kaudu, mis ehitati 1966. a., et järve 1967. a. kalastiku
ümberkorraldamise huvides tühjaks lasta. Kuna see ei õnnestunud, hakati järve
1968. a. uuesti täitma, kuid veetase jäi 0,3 m võrra madalamaks kui enne.
Järve vesi on kollane kuni rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (0,8-2,5
m), hästi soojenev ja segunev. Talvel esineb hapnikuvaegust.
Hoolimata katsest muuta Ermistu karpkala ja peledi järveks domineerivad siin
siiski kodumaised kalad: latikas, haug, ahven, särg; leidub nurgu, linaskit,
kokre, angerjat, säinast ja kiiska – tõenäoliselt ka roosärge, lutsu jt. varem
järves esinenud kalu. Sisse lastud peledit pole viimasel ajal nähtud, karpkala
aga ei saa põhjamudast kätte (on püütud mõni kuni 10 kg raskune isend).
Ermistu järve linnustik on üsna liigirikas. Esinevad jõgitiir, sinikael- ja
piilpart, tuttvart, jää- ja rohukoskel, kümnokk-luik jt."
Eesti järved, 1968 kirjastus „Valgus“:
"Taimestik ning taimeliikide arv järves on keskmine. Peaosa järves etendab kaldaveetaimestik, mis moodustab kogu kaldajoone ulatuses, kohati kitsama, kohati laiema vööndi. Silma paistab pilliroog, mida enim leidub järve põhjatipus. Üsna rohkesti, eriti lõunatipus, esineb ka järvekaislat, märgatavalt vähem konnaosja, sooalssi jt. Ujulehtedega taimestik on vähene, esinedes vaid laiguti, enamasti kaldaveetaimede seas. Sagedamini kohtab ujuvat penikeelt ja kollast veskuppu, harvemini väikest vesikuppu ja valget vesiroosi."
Ermistu järv on tänapäeval huvikalastajate üheks meelisjärveks. Lisaks kenadele latikatele ja linaskitele tabatakse järvest vahel ka suuri hauge, 10-12 kg. Järve lõunatipus asuva kanali kaldal paikneb puhkeküla, milles on kämpingumajad, lõkkeasemed ja suitsuahjud; puhkekülast saab rentida ka paate.
Kalapüük peamiselt paadist. Särg, roosärg, ahven, haug, koger, linask, latikas, kiisk, harvemini luts, angerjas. Järve tundmise korral võimalik saada ilusaid saake. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“
Jaanuar 2018