Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)

Ermistu järv, ka Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv



Pärnumaal Tõstamaa alevi lähedal asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6470091

58°22'16" N

Y

498938

23°58'54" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond

Veepeegli pindala 449,5 ha, saarte pindala 4,8 ha, pindala kokku 454,3 ha, keskmine sügavus 1,3 m, suurim sügavus 2,9 m, pikkus 4 070 m, laius 1 750 m, kaldajoone pikkus 21 779 m,

Valgala pindala 32,3 km2, veevahetus 2 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2082300

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977:

"Ermistu järv asub Tõstamaa alevikust umbes 2 km põhja pool, meretasemest ligikaudu 17 m kõrgemal. Järve pindala sõltub järve väljavoolule ehitatud paisu avatusest või suletusest, olles maksimaalselt 480 ha. Suurim sügavus on 2,9 m (keskmine sügavus 1,3 m). Kõige sügavam on järve loode- ja idaosa. Kaldad on vähe liigestatud, välja arvatud edelasopp, kus leidub arvukalt väikesi turbasaari. kahel neist Suur ja Väike Tukk (ka Marjasaared) - kasvavad põõsad. Järve põhjaosas on kivine saareke - Kivissaar, kagunurgas tammiga eraldatud järveosa. Kaldad on madalad, mudased või turbased, idakaldas leidub liivaseid lõike. Vesi süveneb aeglaselt. Põhi on idakalda juures liivane, põhjaosas kivine, järve keskosas savine, mujal mudane (edelasopis mudakihi paksus kuni 12 m).

Läbivool järvest on nõrk. Sissevooludeks on väikesed ojad, vett tuleb ka Tõhela rabast ning põhjaallikatest. Väljavool merre (Värati lahte) toimub 3,5 m sügavuse kanali kaudu, mis ehitati 1966. a., et järve 1967. a. kalastiku ümberkorraldamise huvides tühjaks lasta. Kuna see ei õnnestunud, hakati järve 1968. a. uuesti täitma, kuid veetase jäi 0,3 m võrra madalamaks kui enne.

Järve vesi on kollane kuni rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (0,8-2,5 m), hästi soojenev ja segunev. Talvel esineb hapnikuvaegust.

Hoolimata katsest muuta Ermistu karpkala ja peledi järveks domineerivad siin siiski kodumaised kalad: latikas, haug, ahven, särg; leidub nurgu, linaskit, kokre, angerjat, säinast ja kiiska – tõenäoliselt ka roosärge, lutsu jt. varem järves esinenud kalu. Sisse lastud peledit pole viimasel ajal nähtud, karpkala aga ei saa põhjamudast kätte (on püütud mõni kuni 10 kg raskune isend).

Ermistu järve linnustik on üsna liigirikas. Esinevad jõgitiir, sinikael- ja piilpart, tuttvart, jää- ja rohukoskel, kümnokk-luik jt.
"

Eesti järved, 1968 kirjastus „Valgus“:

"Taimestik ning taimeliikide arv järves on keskmine. Peaosa järves etendab kaldaveetaimestik, mis moodustab kogu kaldajoone ulatuses, kohati kitsama, kohati laiema vööndi. Silma paistab pilliroog, mida enim leidub järve põhjatipus. Üsna rohkesti, eriti lõunatipus, esineb ka järvekaislat, märgatavalt vähem konnaosja, sooalssi jt. Ujulehtedega taimestik on vähene, esinedes vaid laiguti, enamasti kaldaveetaimede seas. Sagedamini kohtab ujuvat penikeelt ja kollast veskuppu, harvemini väikest vesikuppu ja valget vesiroosi."

Ermistu järv on tänapäeval huvikalastajate üheks meelisjärveks. Lisaks kenadele latikatele ja linaskitele tabatakse järvest vahel ka suuri hauge, 10-12 kg. Järve lõunatipus asuva kanali kaldal paikneb puhkeküla, milles on kämpingumajad, lõkkeasemed ja suitsuahjud; puhkekülast saab rentida ka paate.

Kalapüük peamiselt paadist. Särg, roosärg, ahven, haug, koger, linask, latikas, kiisk, harvemini luts, angerjas. Järve tundmise korral võimalik saada ilusaid saake. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“

http://register.keskkonnainfo.ee/

Jaanuar 2018